Autor: Lemmi Kann • 25. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 5,8%. Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas samuti III kvartalis langemist. Kui tänavu I  ja II kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5% ja 4,1%, siis III kvartalis oli langus 4,9%. Septembri lõpu seisuga oli palgatöötajaid 10,9% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,7%). Brutokuupalk langes kõige enam ehituses (13,8%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (2,5%). Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (13,0%).

Keskmine brutopalk oli juulis 11 995 krooni, augustis 11 262 krooni ja septembris 12 046 krooni.

2009. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 018 krooni ja tunnis 115,45 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 5,0% ja 3,5% eelmise aasta III kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3,2%) ning langes kõige enam ehituses (12,8%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (2,6%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (11,4%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.