8. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Organisatsioonid ja meeskonnad erinevad üksteisest juhtide mõtlemis- ja kujutlusvõime poolest. Kõrge saavutustasemega, positiivsusele ja töörõõmule suunatud meeskondadel on samu väärtusi kandvad juhid, kes usuvad, et meeskond on elusorganism, mis on lõpmatu loovuse ja konstruktiivsuse kehastus.

Üks igapäevaseid lihtsamaid viise, kuidas sellised juhid väärtustavad oma meeskonnaliikmeid, on nende tänamine. Tänu väljendamisega kaasneb positiivne emotsioon osalistele. Inimestel on harjumus korrata neid tegevusi, mille eest neid tänati. Need juhid usuvad, et meeskond on tugeva positiivse tuumaga süsteem ja tugevustele toetudes on muudatuste juhtimine tulemuslikum.

Kas sellised uskumused toetavad meeskonna potentsiaali avanemist, veelgi paremat unistamist, planeerimist ja ühiselt otsustatud positiivsete muudatuste elluviimist?

Loomulikult toetavad. Väärtustav fookus tähendab parima avastamist inimestes ja elus, tugevustele ja edule toetumist ning juba olemasoleva suurepärasuse väljatoomist.

Suurepärased organisatsioonid teavad, kuidas säilitada oma positiivset tuuma, seda, mida nad hästi teevad. Õnnestunud muudatusi toetab see, kui keskenduda positiivsele tuumale, mis on praegu olemas, ja teha selgeks, mis tuleb sellest uude olukorda või seisundisse kaasa. See annab inimestele kindlustunnet, vähendab ärevust ja hirme. Nii suudavad nad näha asju selgelt ja teha õigeid otsuseid.

Inimesed toetuvad ja pühenduvad neile protsessidele, mille loomisesse nad on olnud kaasatud.

Millest algab positiivse muudatuse tekitamine?

Selleks tuleb astuda 4 olulist sammu:

1. Positiivse tuuma analüüs

Kogu meeskond või organisatsioon tuleb kokku kutsuda ja kirjeldada olemasolev, nn positiivne tuum. Loomulikult on oluline, et see kutse oleks siiras, et tõepoolest soovitakse kõigi osalemist parema tuleviku koosloomisel.

Positiivse tuuma kirjeldamine tähendab kõigi väärtustavat pilku sellele, mis on korras ja hästi juba praegu. Nii tuuakse välja kõik nähtamatud ja nähtavad, juba eksisteerivad meeskonna tugevad küljed.

Sellega kasvab energia, entusiasm ja enesekindlus muutusteks. Nii toimub ühise jõu ülesäratamine ja kogumine.

2. Positiivse muudatuse väljamõtlemine ja sellest unistamine

Kuidas asjad meie meeskonnas või organisatsioonis võiks olla? Julge unistuse ehk visiooni kirjeldus, mis on meie teekonna siht.

Positiivsed lood tulevikust panevad aluse tegutsemisele olevikus. Unistused on inimeste peamine motiveeriv jõud, mitte plaanid.

Martin Luther King ei öelnud: “Mul on strateegiline plaan.” Ta ütles: “Mul on unistus.”

Albert Einstein on öelnud, et võime kujutleda seda, mida veel ei ole, on tähtsam kui teadmine.

Inimesed ja süsteemid liiguvad selle poole, millele nad tähelepanu keskendavad ja mille kohta pidevalt küsimusi esitavad.

3. Kujundusprotsess, kuidas unistust teostada

Visiooni elementide määratlemine ja tähtsuse järjekorda panemine.

Arutelude ja dialoogide põhjal visioonist konkreetse programmi ja tegevusplaani koostamine. Siin saavutatakse pühendumine ühisele tulevikule.

4. Koos konstrueerimine, visiooni praktiline teostamine koosloomingus

Peter Drucker on öelnud, et juhi roll on meeskonna tugevad küljed tööle panna nii, et need muudaks nõrkused olematuks. Kiire ja positiivne muudatus saavutatakse, kui kogu organisatsioon seob oma tugevused (positiivse tuuma) kirgliku tulevikuunistusega.

Loe pikemalt Äripäeva Arenduskäsiraamatu vastilmunud lisast.Arenduskäsiraamatut saab tellida

SIIT.

Autor: Lemmi Kann, Kaupo Saue