8. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puhkepäev: Saigon slaavi moodi

Kas teate, et juba kaks aastat on Tallinnas olnud võimalik osa saada Vietnami toidukultuurist? Restorani Saigon leiab vaid 500 meetrit Viru keskusest Kadrioru poole Narva maantee ja Pronksi tänava nurgalt.

Kui teha restoranis Saigon söödu järgi üldistusi Vietnami köögi kohta, saaks kokku midagi niisugust: Vietnami köögis kasutatakse toitude maitsestamiseks soola ja tšillit, muid maitseaineid ei tunta.

Mõnevõrra on tunda naaberriikide mõjusid: laual on Jaapani sojakaste ja Tai magus tšillikaste. Suurimat mõju on Vietnami köögile avaldanud Vene köök - nagu Venemaal, kasutatakse ka Vietnamis palju toorest mugulsibulat ja toorest valget peakapsast.

Kas kõlab tõepäraselt? Vist mitte, aga nii see Saigonis oli. Tallinna Saigonis. Tuttavad rändurid, kes on päris-Saigonis käinud, räägivad midagi muud. Nad räägivad põnevast Prantsuse mõjudega aasia söögist (ikkagi kunagine Prantsuse asumaa), räägivad mitmekesistest roogadest, vapustavatest aroomidest ja tekstuuridest, eksootilistest koostisosadest ja maitseainetest.

Slaavi mõjutustega toit

Saigoni köögis toimetavad vietnamlaste moodi noormehed, nii et kokad on ehtsad. Aga nemad on vist Vietnamist jalgsi tulnud, nii et tulek võttis kaua aega ja kunagine koduköögi mälestus sai slaavi köögist tugevasti mõjutatud, arvasime pärast sibula-kapsaelamusi.

Rohkem kui maitsed avaldavad Saigonis muljet hinnad. Ma ei mäletagi, millal ma viimati 150kroonist suppi nägin. Aga Saigonis on see olemas, supp nimega von ton. Ettekandja ütles, et see on suur supp ja soovitas tellida kahe peale. Nii ka tegime, supp jagati kahte kaussi. Supis oli natuke nuudleid, pool muna, paar sealihariba, üks pelmeeni moodi asi - see ongi supile nime andnud von ton ehk wonton, natuke rohelist sibulat ja palju-palju toorest mugulsibulat.

Kahe peale tellisime ka Saigoni pardi: pardilihatükid sibula, brokoli ja porgandiga, lisandiks kuivavõitu riis, mis küll lõhnas väga hästi. Sibulaga part oli päris hea, ainult polnud kastet, millega kuivanud riisi elavdada. Proovisin Jaapani sojat, ei sobinud, proovisin Tai kastet, ka see ei sobinud.

Teravust täie raha eest

Suurem osa menüüst oli tuttav, seesama, mis igas Hiina või Aasia söögikohas. Koos jookide ja kõige muuga kokku 290 nimetust. Huvitav osa menüüst on päevapraed: päevapraad A, B ja C maksavad 85 krooni, päevapraad D aga 120 krooni. Oli nädalalõpu õhtu, päevapraadi saab vaid tööpäeviti, nii ei saanud me proovida ei A-d, B-d, C-d ega D-d ja see, mis nende tähtede taga, jäi välja selgitamata.

Jookidest oli kõige eksootilisem Hiina õlu Sun Lik. See kulus kahe pipraga tähistatud Saigoni pardi juurde vägagi ära. Pipraga Saigonis nalja ei tehta ja kaks pipart tähendas tõesti tulist rooga.

Söögituba ise oli tore punane ruum tuttide ja laternatega, taustaks eksootiline muusika. Ettekandja oli lahke ja kodune, hoolitses meie eest nii hästi, kui suutis.

Autor: Lemmi Kann, Heidi Vihma

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700