29. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Heliloojate loetelus, kelle muusikat barokkmuusikafestivalidel esitatud on, on alati olnud aukohal J.S. Bach. Nii on see ka tänavuses programmis. "Euroopa kultuuriloos on Bach, Vivaldi ja Händel olnud sellised tugipostid, mis nii mõnegi meelest on Euroopa kultuuri tipud. Bach on nende tippude hulgas suurim, kuna tema ümber tiirleb kõik, mis oli ka enne ja pärast teda," on Mustonen veendunud.

 Tänavu saab Bachi helitöid kuulda eelkõige festivali alguses. Nimetatud helilooja loomingule on pühendatud terve festivali avakontsert "Kuldne Bach". Bachi muusikat esitavad ka Iraani pianist Ramin Bahrami, kes Mustoneni sõnul tõlgitseb Bachi muusikat täiesti uuel tasemel, ning Soome tšellist Martti Rousi.

Valikuid pakub barokkmuusikafestival mitmesuguseid. "Kes soovib absoluutset vokaalkõla ja häältepuhtust, tuleb kuulama vokaalansambel Stile Anticot legendaarselt barokkmuusikamaalt Inglismaalt. Kes tahab kuulata virtuoossust ja sisendavat barokki, see tuleb Itaalia orkestri I Virtuosi Italiani kontserdile. Kes tahab kuulda suurt piduliku muusika galat, tuleb kuulama lõppkontserti "Dixit Dominus" ehk "Ja jumal ütles". Mida ta siis ütles, seda kuuleme barokse ja ka tänapäevase tõlgenduse kaudu. Lõppkontsert on ehk festivalikavas kõige ligitõmbavam," rääkis Mustonen.

Tänavu 21. korda toimuva mastaapse rahvusvahelise muusikapeo formaat on säilinud stabiilsena tänaseni. "See festival ei kahane, pigem kasvab tasapisi. Hea on nentida, et vaatamata kõigile muudatustele, mis toimuvad - nii majanduslikele, kultuurilistele, eetilistele kui ka esteetilistele -, on barokkmuusikafestivalil kogu aeg oma kindel koht olnud ja see läheb tugevalt ka edasi," rõõmustas Mustonen.

Tänavu toimuvad festivali kontserdid ka väljaspool Tallinna - Pärnus, Jõhvis ja Tartus.

Autor: Lemmi Kann, Mari Hiiemäe