Autor: Rivo Sarapik • 5. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Facebook ja Twitter ohustavad äri

Sotsiaalvõrkudes leviva pahavara ning spämmiga võivad firma tegevusele (ka tahtmatult) kahju teha firma enda töötajad.

Sotsiaalvõrkudes spämmimine ja nende kasutamine halbadel eesmärkidel on kasvav trend. See võib kahjustada ka firma äritegevust, sest võrgustikke kasutatakse palju nii töö ajal kui tööks.

Novembris kirjutas Vare ja Jaakkola kommunikatsiooniblogi, et firmad enam kui pooltes USA firmades on töö ajal sotsiaalvõrkude nagu Faceboo, Twitter, Orkut, LinkedIn jt kasutamine keelatud. Tihti on põhjuseks seal tööaja surnukslöömine.

Ent produktiivsus ehk töö ajast sotsiaalvõrgus istumine on ainult üks tahk muretsema panemiseks. Teine pool on turvarisk ja Briti tarkvarafirma Sophose raporti andmeil on mullu aprillist saadik kasvanud sotsiaalmeediakanalite turvalisuse pärast muretsevate firmade arv dramaatiliselt. 70% võrra kerkis ka firmade arv, kes kogesid mullu spämmi- või turvaründeid sotsiaalmeediakanalite kaudu.

Sophos viis aasta lõpus poole tuhande ettevõtte seas läbi uuringu, mille kokkuvõttest „Sophos Security Threat Report 2010“ selgub, et ligi kolmveerand küsitletud firmadest uskus, et töötajate tegevus sotsiaalvõrkudes võib kahjustada firma äriturvalisust, see näitaja kasvas eelmise raportiga võrreldes kuue protsendipunkti võrra. Muretsemiseks on põhjust, sest viirused ja erinevad kurja tegevad programmijupid on üha intelligentsemad, samas kasutajate arv suhtluskanalites kasvab.

„Ei tohi unustada, et Facebook on kõige suurem sotsiaavõrgustik ja suurest puuviljaaiast leiab alati mõne mädaõuna,“ vahendas Yahoo Finance Graham Cluley´t, Sophose vanemkonsultanti Facebooki turvameeskond küll töötab tema sõnul jõuliselt keskkonna turvalisuse tõstmise kallal, samas ei ole see töö 350 miljoni kasutaja puhul lihtne.

Küsitluse, milline sotsiaavõrgustik tähendab suurimat turvariski, tulemused:

1. Facebook: 60%

2. MySpace: 18%

3. Twitter: 17%

4. LinkedIn: 4%

„Iroonia peitub selles, et samal ajal, kui firmad lõdvendavad piiranguid töötajate sotsiaalvõrkude kasutamisel, siis spämmi, pahavara ja identiteedivarguste hulk Facebookis on kasvav,“ selgitas Cluley. Pooled vastanuist lubavad töötajail piiramatult Facebooki kasutada, aasta varem oli näitaja 13%.„Samas saab sotsiaalvõrk olla oluline osa ärist, kuid lahendus ei ole mitte kasutamise keelamine, vaid nn turvareeglite juurutamine.“

Näiteks levis kaks aastat tagasi Facebookis viirus Koobface, mis oli arendatud nii intelligentseks, et suutis registreerida profiili, selle e-maili aadressi kinnitades käivitada, liituda erinevate gruppidega ning postitada sõnumeid (ehk apetiitseid linke, mis viisid salavara arvutisse jõudmiseni). Liba- või pornolinke postitavaid profiile on märganud juba ilmselt ka Twitteri kasutajad.

Põhjust muretsemiseks on, sest sotsiaalmeedia on üha enam internetis inimeste aega ja tähelepanu nõudev viis suhtlemiseks. Teisalt ei ole kasutajate ja keskkondade keerukuse kasvuga liikunud samas tempos kasutajate teadlikkus ja oskused. Samuti on suur kasutajate arv viinud osad turundus- ja suhtlustegevused kas Facebooki või Twitterisse.

Mõned märksõnad raportist

- spämmi osakaal sotsiaalvõrkudes on kasvav trend, endiselt levivad arvutisse nuhk- või pahavara toovad lingid e-kirjades (pealkirjaga oled võitnud x miljonit krooni) või foorumites

- sotsiaalvõrkude kasutamine turunduses ja firma kommunikatsioonis vajab planeerimist ja strateegiat – kes, kuidas ja mis infot firmast edastab ehk panna paika samasugused turvareeglid nagu näiteks kontoris tulekahju korral käitumiseks

- sotsiaalvõrkude kasutajanimed ja paroolid on muutunud sama väärtuslikuks kui e-postiaadressid.

- spämmijad kasutavad sotsiaalvõrkudes ja suhtluskanalites kaaperdatud profiile spämmi- ja pahavaralinkide levitamiseks.

- lisaks profiilidele veebis on turvarisk ka kaasaskantavad seadmed nagu iPhone ja  multimeediatelefonid ning läptopid

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700