3. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tulemuslikult “ei” öelda

Elus satume tihti olukordadesse, kus oleks õige öelda “ei”, aga see tundub ületamatult raske.

Tavapärased olukorrad, mis tekivad on järgmised:

• Olete otsustanud veeta nädalavahetuse sõpradega. Siis aga helistavad vanemad, kes teatavad, et neil on kavatsus nädalavahetusel külla tulla.

• Muretsesite endale õhtuks teatripiletid, aga ülemus palub asendada õhtuse vahetuse kolleegi.

• Olete tööülesanded täitnud ja otsustate võtta ette järgmise nädala ülesanded, et ei tekiks kiirustamist. Ootamatult palub töökaaslane abi, sest on ajahädas.

• Ostsite ammu igatsetud raamatu, mida nähes teie sõber palub otsemaid seda endale lugeda.

Nendes ja paljudes sarnastes olukordades tunneme kimbatust ja ei leia kergesti õiget lahendust.

Keeldumise keerukuse põhjused

Keeldumine on alati raske, sest selline käitumine ei kinnita positiivset minapilti. Peame keeldumist ebaviisakaks ja jämedaks. Samas tekib olukordi, kus “ei” ütlemine on just minapildi säilitamise seisukohalt oluline või vältimatu. Pidev nõustumine teiste soovide ja palvetega vastu oma tahtmist muudab meid õnnetuks.

Miks me ei ütle “ei”, kui seda tegelikult tahaksime?

Enamasti kardame rikkuda või lõhkuda kujunenud suhteid. Arvame, et suhted on püsimatud ja õrnad ning sõltuvad nõustumisest ja teiste soovidele vastutulemisest. Selline hoiak kujundab vastutuse teiste tunnete eest. Tugevneb arusaamine, et “ei” öeldes võime teisi haavata või solvata, vastutades hiljem nende tunnete eest. Pikapeale võtame omaks hoiaku, et keeldudes käitume isekalt ja enesekeskselt. Niisugune käitumine viib aga selleni, et muretseme ja hoolime teistest enam kui iseendast. Seame oma heaolu ja minapildi teistest sõltuvusse, kaotades iseseisvuse.

Nõustumine tegevusega, mida me ei taha või ei saa teha, tekitab rahulolematust mitte ainult enda, vaid ka inimese suhtes, kes palve või nõudmise esitas

.

Väljaütlemata “ei” muutub meie käitumise kaudu nähtavaks, sest:

• alistume vastumeelselt

• teeme vigu

• ei pea kinni tähtaegadest

• mõtleme muudest asjadest

• oleme suheldes tõrksad või tähelepanematud.

Niisugune seesmise rahulolematuse ülekandumine rikub suhteid, mida me aga rikkuda ei soovi.

Sellise käitumise korral jätkub aga põhjendamatute nõudmiste esitamine. Pidev nõustumine olukordades, kus tegelikult tahaksime keelduda, tekitab stressi.

Stressi mõju inimese tervisele ja töötulemustele on tavaliselt aga negatiivne.

Keeldumist saab alati kergemaks teha, kui teatakse võimalikke emotsionaalseid lõkse. Tähtis on mõista, kelle probleemiga on tegemist. Pole õige võtta kohustusi ja vastutust võõraste probleemide lahendamise eest.

Millised võiksid olla tagajärjed, kui keeldute teisest vahetusest töö juures?

Kas teid vallandatakse? Või jääte preemiast ilma? Mis juhtub, kui palute vanematel tulla järgmisel nädalavahetusel? Kas nad ei räägi teiega enam?

Kui olete välja mõelnud kõige hullema tagajärje, siis analüüsige seda tegelikkusest lähtuvalt ja leidke keeldumiseks viis, mis rahuldab mõlemat poolt.

Keeldudes tuleks olla rahulik ja viisakas. See hoiab ära pingetõusu ja võimaluse, et olete teiste suhtes ülekohtune.

Aus “ei” meeldib inimestele enam kui ebamäärased ¬vastused või edasilükatud otsused.

Keeldudes anname teistele teada, et me ei nõustu nende valikute, soovide või seisukohtadega.

Keelduda aga tuleb nii, et me ei halvusta teise poole seisu¬kohti, arusaamu ja väärtusi.

Kehtestava käitumise võtted keeldumisel

Inimene peab valdama kehtestava käitumise võtteid, et keeldumine oleks tulemuslik. Kehtestava käitumise korral saab huve ja seisukohti vabalt, selgelt ja julgelt väljendada ning teistega nõustuda või mitte nõustuda.

“Ei” ütlemise oskus on oluline tulemusliku suhtlemise osa. Kuidas me seda teeme, sõltub enamasti olukorrast ja eesmärkidest.

“Ei” ütlemise strateegiad

• Kindel “ei”

Kui palutakse teha midagi, mida te kindlasti teha ei taha, tuleks veenvalt ja kindlalt keelduda. Selge lühida ei-ga ei kaasne enamasti seletusi ja vabandusi: “Ei, ma kindlasti ei ole nõus seda tegema”, “Tänan, ei!”. Ka kehakeel enamasti kinnitab seesmist kindlust. Keeldumisega kaasnev liigutus on näiteks kehapööre.

• “Katkise grammofoni” strateegia

Kui teie kindlat ei-d püütakse murda meelituste, lubaduste või ähvardustega, siis võib jääda kordama ei-d, mida ei saada seletused.

• Enesekohane (refleksiivne) keeldumine

Mõistate väga selgelt soovi või käsu sisu ja emotsionaalset tausta ning oma keeldumises vihjate, et saate olukorrast aru, kuigi keeldute veendunult.

Näiteks: “Ma mõistan, et sul on minu abi kiiresti vaja ja see hoiaks kokku aega, aga sinu pakutud kohtumisaeg mulle ei sobi.”

• Vabandav keeldumine

Vabandamise korral on enamik põhjendusi isikliku arvamuse kohased, tundmuslikud ja kogemuslikud. Vabandades selgitame teistele oma tundeid: “Mul on kahju, aga ma ei saa sind praegu aidata, see jätab mind ajahätta ja mul tekivad probleemid.” Vabanduse põhjused peavad olema tõesed.

• Põhjendamine

“Ei” ütlemist põhjendatakse nii, et välistatakse edaspidine vaidlus või kauplemine.

Näiteks: “Ma ei saa teid teenindada väljaspool järjekorda, sest see oleks teiste ootajate suhtes ebaõiglane.”

• Keeldumine muu võimaliku tegevuse pakkumise kaudu

Keeldudes kellegi palve täitmisest, pakutakse välja teine võimalus või tegevus. Alternatiivide pakkumine võib kaasa tuua kauplemise ja läbirääkimised.

Näiteks: “Ma ei tee sinu eest seda aruannet ära, aga kui tahad, aitan sind selle tööga, et sul jääks rohkem aega aruande kirjutamiseks.” Nii tuleb käituda, kui tegelikult ei soovita palve täitmisest keelduda, aga aeg või tingimused ei ole sobivad. Teine inimene ei tunne end sel juhul tõrjutuna.

• “Bumerangi” meetod

Esitatud põhjendused pööratakse loobumise või “ei” ütlemise põhjuseks.

Näiteks: “Just sellepärast otsustasingi mitte jääda, et need on sinu külalised ja ilmselt on teil palju oma probleeme arutada.”

Esitatud seitsmele strateegiale võib lisada veel kolm, mida kasutatakse parema variandi puudumise või väheste oskuste ja julguse puudumise tõttu:

• teema muutmine

• probleemi eiramine

• otsustamise edasilükkamine.

Need kolm varianti ei taga alati soovitud tulemust, sest nii antud vastused on enamasti ebamäärased ja mitmetimõistetavad.

Loe tulemusllikult "ei" ütlemisest pikemalt Äripäeva Juhiabi käsiraamatust.

Autor: Lemmi Kann, Taimi Elenurm

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700