12. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ohtlikud vene ravimid on turul vabalt müügil

Turult odava raha eest soetatud ravimid võivad osutuda kas päris mürgiks või preparaatideks, millel puudub toime, vahendab Terviseuudised.

Arstide ajalehe Meditsiini­uudised ajakirjanikel õnnestus aprillis Tallinna Keskturult osta retseptiravimeid ja allergiaravim, mida Eestis ametlikult ei müüda. Kaup peitus loodustoodete kioskite leti all. Analüüsitud neljast ravimist kaks ei sisaldanud lubatud toimeainet.

Eelmisel nädalal algatas Põhja ringkonnaprokuratuur Meditsiiniuudistes ilmunud artikli põhjal kriminaalasja.

Ravimeid müünud naisterahvas tunnistas eksperimendi käigus, et ta teab, et nii ravimeid müüa ei tohi. Enda sõnul aitab ta hädalisi. Äri jätkamast pole takistanud seegi, et politsei on talt juba varem tablette ära võtnud ja 8000kroonise trahvi teinud.

Eesmärk on ravimite pealt ikkagi raha teenida

Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul tuleks turumüüjate üllameelsuses kahelda. “Nende motiiv on ikkagi raha,” lisas ta.

Puusepa sõnul on üks aegunud ravimeid uuendatud pakendis müünud inimestest ka öelnud, et tema jaoks ei oma mingit tähtsust, mis müüdavates purkides tegelikult on. “Need inimesed ei mõtle, mis selle ravimi tarvitajast edasi saab,” nentis Puusepp. Ta rõhutas, et turule ei saa minna ostma ravimit, mille kohta arvatakse oma eelneva kogemuse põhjal teadvat, mis see on, sest pahatihti sisaldab pakend hoopis muud kui etiketil kirjas.

Näiteks kontrolliti möödunud aastal vihje peale üht Keskturu kioskit, kust avastati müügilt aegunud, kuid ümber pakendatud ravimeid. Uurimise käigus selgus, et Eesti firma, kes tegeleb ohtlike jäätmete käitlemisega, lasi tabletid uuesti ringlusesse. Tuntumatest ravimitest olid müügil Tsitramon, Analgin, aga ka psühhotroopne Fenazepam.

Loata müüdavate ravimite kvaliteet pole tagatud

Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irsi sõnul säilivad ravimid pakendil märgitud ajani vaid juhul, kui neid on käideldud õigesti. Illegaalselt müüdavate ravimite kohta pole aga teada, kas need on saanud niiskust, kuuma või külma. Lisaks on Venemaa ajakirjanduse mõne aasta taguste andmete põhjal üle 10% sealsetes apteekidest müüdavatest ravimitest võltsitud. Võltsitud ravimid ei pruugi aga kas üldse sisaldada toimeainet, sisaldavad seda vales koguses või neis leidub ohtlikke aineid. 

Ilmselt olid sellised ka Meditsiiniuudiste ostud. Eesti Farmatseutide Liidu juhatuse esinaise Lilian Ruubeni analüüs näitas, et turult ostetud valuvaigistite Analgini ja Ortofeni puhul ei sisaldanud viimane toimeainena märgitud diklofenakki üldse.

Antibiootikumide (doksü­tsükliin ja ampitsilliin) analüüsimisel Ruuben toimeaineid koguseliselt analüüsida ei saanud ja seetõttu pole võimalik öelda, kas ostud sisaldasid neid ettenähtud määral. Küll aga näitas samastamiskatse, et antibiootikum, mille toimeaineks pidi olema doksütsükliin, seda tõenäoliselt kas ei sisaldanud või sisaldas väheses koguses. Peale analüüsitud ravimite õnnestus Meditsiiniuudistel turult soetada ka salvid Synaflan ja Prednisolon, mis on mõlemad retseptiravimid, ning allergiaravim Diasolin, mida Eestis ametlikult ei müüdagi.

Toimeta ravimid võivad  tarbija elu ohtu seada

“Kui ravimite võtmise tulemusena tuleb kiirabi kutsuda, siis on neid ravimeid tarvitatud valesti või on nad ohtlikud,” kommenteeris Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.

 Näiteks on inimesel kõrgvererõhutõbi. Ta tarvitab Venemaalt pärit Adelfani, kuid sellel efekt puudub ning tekivad hüpertoonilised kriisid, mille tagajärjel vajab patsient kiirabi. Talle antakse soovitus pöörduda perearsti poole, aga selle peale vehib ta kätega ja nädala pärast kutsub uuesti kiirabi, kirjeldas Adlas.

Kui kroonilist haigust põdenud inimene sureb, pannakse talle surmatunnistusele vastav diagnoos ning keegi ei uuri, mis ravimeid ta tarvitas või milliseid kemikaale tema organism sisaldab, selgitas EKEI arst-toksikoloog Mailis Tõnisson. Seetõttu on võimalik, et surmaga lõppenud illegaalsete ravimite tarvitamise juhtusid pole lihtsalt avastatud.

 

Autor: Urve Vilk, Siret Trull

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700