19. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

80-90% seltskonnast, kes kontorisse kohale tuleb, on kahjuks sellised, kellega ei teki motivatsiooni töövestlust pidada," märkis Kodumaja ASi juhatuse esimees Lembit Lump. "Kõige selgemini näitab inimese suhtumist see, et kui küsime temalt, mis tööd ta teha tahaks, vastab ta selle peale: aga millega te tegelete?"

Uusi töötajaid on Kodumaja ettevõtete grupp sel aastal tööle võtnud üle 30, ka praegu otsitakse elektrikuid, santehnikuid ja puuseppi.

Me ei saa rääkida tööjõupuudusest, vaid kvaliteetse oskustööjõu puudusest," lisas Lump. "Meil on inimeste värbamisel oma kriteeriumid ja kui neid arvestada, pole vaatamata justkui suurele töötajate armeele töötajate leidmine lihtne. Küsimus on eelkõige korralikus suhtumises ja tööharjumuses."

Tullakse tööd otsima pohmellis peaga

Lump kirjeldas, kuidas on tuldud tööd otsima ka pohmellis peaga, mõni on nõudnud kategooriliselt kohtumist ainult juhatuse esimehega.

"Tuleb tunnistada, et selliseid juhtumeid on häirivalt palju," rääkis Lump.

Samamoodi on tema sõnul inimeste reaalsustaju palganumbrit küsides aeg-ajalt kadunud, on kirjutatud ankeeti palgasumma alates 25 000 kroonist, mis praeguses olukorras on selgelt liiga palju.

"Meil pole kunagi olnud kahju maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist palka, kuid taustsüsteemi ei tasuks palga küsimisel siiski unustada," ütles Lump.

Ta ei välistanud, et buumiaegse hea palga pealt töötu abiraha saavatel ehitajatel jääb vajaka motivatsioonist teha head tööd uuenenud turusituatsioonis.

Jalatsivabrik otsib 22 õmblejat

Jalatsitootja Samelini juht Leida Kikka otsib nagu tikutulega ettevõttesse 22 õmblejat.

"Tööjõupuudus on väga suur. Vajame praegu 22 õmblejat, kuid neid pole kuskilt võtta. Olen käinud tööbüroo direktori juures ja pöördusin isegi sotsiaalministeeriumisse," kurtis ta.

Kikka rääkis, et on lausa ise füüsiliselt tööbüroo ukse peal kontrollimas käinud ja küsinud inimestelt, kas neile ikka on tööd pakutud.

"Vastuseks olen saanud: ei. Konsultant küsis hoopis töötult, kas olete midagi kuu aja jooksul leidnud. Kui vastuseks on ei, siis pakub töötu staatuse pikendamist," lisas ta.

Kikka sõnul võiks riik korraldada suurettevõtetes küsitluse, kui palju on vabu töökohti ja milliseid töötajaid ettevõtteid vajavad.

Salon+ salongiketi juhi Helena Lõhmuse sõnul otsib nende ettevõte pidevalt juuksureid, aga ka müügikonsultante salongidesse.

Lõhmus ütles, et kui juuksuri puhul on tegu kutseoskustega, siis müügikonsultantide puhul võiks eeldada, et kandidaate jagub. Paraku pole nende leidmine tema sõnul sugugi lihtne.

"Valiku tegemine võrreldes paari aasta taguse ajaga on praegu palju raskem. Kui näiteks kaks aastat tagasi kandideeris müügikonsultandi kohale 800 inimest, kellest jäi sõelale 4-5 väga head, siis praegu on kandideerijaid 300-400 ja lõppvoorus tuleb tunne, et seda õiget pole ikka," rääkis Lõhmus.

Ta lisas, et palka küsides puudub paljudel kandideerijatel reaalsustaju. Puudujääke on nii lojaalsuses, töökultuuris kui ka -harjumuses.

"Kandidaadid jagunevad laias laastus pooleks: on neid, kes on valmis 5000 krooni eest tööd tegema, on valmis arenema ja end täiendama. Samas on teine pool inimesi, kel pole töökogemust, kuid kes alla 8000 või 10 000 krooni pole nõus tööd tegema," rääkis Lõhmus.

"Eesti noored ei oska vene keelt. Seetõttu on meie sõelale jäänud hoopis noored, kelle emakeel on vene keel, kuid kes räägivad väga hästi ka eesti ja inglise keelt," selgitas ta.

Olle Horm: koolitame oma töötajaid nullist

Maag Lihatööstus on otsinud erinevaid töötajaid alates lihalõikajatest ja lõpetades müügimeesteni.

"Kuna meie tehas asub Haapsalu lähedal Kirimäel, on selge, et siit kandist meil oskustöötajaid, nagu näiteks lihalõikajaid, leida pole. Sisuliselt peame sellised töötajad alates nullist ise välja koolitama," ütles ettevõtte juht Olle Horm. Tema sõnul on oskustööliste probleemi olemus kutseharidussüsteemis.

Arvamust, et buum oleks inimesed ära hellitanud, Horm ei jaga. "Kui on füüsiliselt raske ja rutiinne töö, lisaks müra, siis pole see kõigi jaoks. Meil on olnud inimesi, kes on väga tahtmist täis, kuid kellele see töö lihtsalt ei sobi," ütles Horm.

Kuulutuste arv tõuseb

Selle aasta märtsis otsisid enam töötajaid tööportaalide kaudu just tehnoloogiafirmad, aga samuti eksportiv tööstus.

Kui mullu oli tootmises 70-80 pakkumist, siis selle aasta märtsis 100.

Kui 2009. aastal kahanes CV Keskuse vahendatud töökuulutuste arv 40%, siis aasta viimases kvartalis oli eelneva aastaga võrreldes näha 4,3 protsendilist kasvu.

Detsembris oli aga kasv aastataguse ajaga võrreldes juba 25% ning tänavu jaanuaris ja veebruaris 40%. Enim otsisid töötajaid tehnoloogiafirmad, nagu Skype, Playtech, Modesat Communications jt.

Töötuid on 137 000

Mais avaldas statistikaamet, et selle aasta esimeses kvartalis lõi töötute arv kõigi aegade rekordi, töötuse määr ulatus ligi 20%ni.

Mullu samal ajal oli tööta 79 000 inimest. Töötukassas oli aasta esimeses kvartalis registreeritud 93 000 inimest.

Hiljuti lisas valitsus tööturule sada miljonit krooni euroraha, et maksta ettevõtjatele, kes võtavad ametisse töötu.

Kommentaarid

Leev Kuum, majandusteadlane

Tööturu probleemidest rääkides unustatakse ära, et see 137 000 töötut on laiali üle Eesti, need mehed ja naised on 100-200 erineva elukutse kandja, mis kitsendab veelgi valikut.

Ei saa välistada ka seda varianti, et konkreetsel ajal, kohas ja ettenähtud tingimustele vastavat inimest leida pole. Töötute armeesse võis koonduda ehitusbuumi ajal osa inimestest, kes olid vähese ettevalmistusega.

Tarbijana võiks tuua võrdluse, et käies kaubamajas ringi tundub, et see on kaupa täis, kuid otsides konkreetset asja, õiget numbrit, ei pruugi seda üldse leida.

Sama on ka tööturul ja seda tuleb tegelikult mõista. Kui sul on keevitaja Narvas, siis ei pruugi sul seda Tallinnas olla.

Tööturg pole nii paindlik, kui vaja, ja see on meie väikse riigi probleem. Samuti on meie tööturg väheliikuv, sest inimestel pole eriti kombeks töö tõttu elukohta vahetada.

Et Eesti oleks sotsiaalhoolekande tasemelt jõudnud sinnamaale, et inimesed eelistavad töötamisele pigem töötu abirahast võimalikult kaua elada, ma esiplaanile ei tõstaks.

Paavo Heil, CV Keskuse tegevjuht

See on tõepoolest nii, et osa ettevõtteid ei leia endale vajalikke töötajaid ning võin öelda, et see tendents suureneb. Näiteks võin tuua ühe Keila firma, mis valmistas sepistatud aiaväravaid ning ei leidnud endale ekspordijuhti.

Tegelikult on ka praegu töötajaid piisavalt, nii neid, kel vajalik kvalifikatsioon, kui ka neid, kes töötud. Küsimus on selles, kuidas nad üles leida. Siinkohal tuleb ettevõttel rohkem panustada.

Autor: Urve Vilk, Inga Jakobson