3. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Reisiinfo foorumitest leiab erinevaid kogemusi, kus paljud on õnnelikud ja rahul, võib-olla mõned ei ole ka, aga sealt majanduslikku olukorda ei selgu,” sõnas turismifirmade liidu president Sven Lõokene. “Reisikorraldajat valides tasubki praegu kontrollida senisest enam ettevõtte majanduslikku tausta,” lisas ta.

“Ühest valemit reisikorraldaja valimiseks ei ole, aga loomulikult tasuks vaadata, kuivõrd usaldusväärne on firma, kuivõrd pikalt on see turul olnud ja kui suur on firma tagatis,” rääkis turismifirmade liidu juht.

Tagatis annab kindlustunde

Eesti vanima reisikorraldaja OÜ Horizon Travel tegevjuht Cinzia Siig lisas, et tagatis peaks garanteerima, et reisifirma maksejõuetuse korral saavad samal ajal välismaal viibivad puhkajad majutatud ja pääsevad tagasi koju ning ettemaksuklientidele makstakse osutamata teenuste eest raha tagasi.

“Pikk tegutsemisajalugu ning rahvusvaheline omandisuhe annavad kliendile kindlasti täiendava garantii. Lisaks tasub meeles pidada, et odavaim hind võib kujuneda kokkuvõttes kalliks ning neil firmadel, kes müüvad reisipakette alla omahinna, on riskid kindlasti kõrgemad,” juhtis Siig tähelepanu.

“Infot ka reisiettevõtja kodulehelt. Kindlasti tasub reisifirma nimi ka otsingumootorisse sisse lüüa. Internet pole alati kõige usaldusväärsem allikas, kuid annab siiski esmase pildi. Uurida võiks omanike tausta ja reisifirma turuosa suurust,” rääkis reisikorraldaja.

“Kui siiski tekivad kahtlused, siis tuleks pöörduda tarbijakaitse poole, kes kontrollib pidevalt ettevõtete tagatisi,” soovitas Siig.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lisas, et foorumitest tasuks vaadata, mida on ühe või teise reisikorraldaja kohta arvatud.

 Registrid appi

“Kes saab, võiks lisaks majandustegevuse registrile uurida, kas reisikorraldajal on võlgnevusi teistes avalikes registrites. Alati pole aga kõikide reisikorraldajate võlgnevused registrites nähtavad, vaid pigem on need ettevõtete endi vahel koostöölepingute kaudu teada ning neile reeglina ligi ei pääse ilma spetsiaalsete lubadeta,” sõnas Sooniste ja lisas, et seetõttu tasubki otse reisivahendaja poole pöörduda. “Nemad oskavad soovitada või anda hinnanguid reisikorraldajate kohta. Reisivahendajad on head indikaatorid, kuna nad on otsestes partnerlussuhetes reisikorraldajatega.”

Tarbijakaitseameti peadirektor tõdes, et reisikorraldaja valik jääb siiski alati usalduse küsimuseks. “Äris on alati risk, kuna äri on alati üles ehitatud teatud riskile. Terve turismivaldkond on emotsionaalselt hästi tundlik, inimesed teevad pikki plaane, et kord aastas ära käia, maksavad rahagi ette ära ja kui see illusioon puruneb reisikorraldaja maksejõuetuse tõttu, siis see on emotsionaalselt palju suurem probleem kui akna- või uksefirma pankrot.”

Kuula kuulujutte

Samuti tõdes Estraveli tegevdirektor Anne Samlik, et tänapäeval ei tasu üldse mitte alahinnata sotsiaalmeediat. “Eks sotsiaalmeedias võimendub n-ö rahva hääl ja negatiivsed kommentaarid levivad kiiresti.”

“Samas tasub vabalt levivasse infosse suhtuda kerge reservatsiooniga, sest ega ühe reisija negatiivne kogemus ei tähenda veel, et tegemist on kõlbmatu reisikorraldajaga. Küll aga ohtralt levivad kuulujutud ja palju negatiivseid kommentaare võib viidata sellele, et kus suitsu, seal tuld,” rääkis ta.

“Kui on kahtlusi, siis võib samamoodi tekitada teemasid reisifoorumitesse ja küsida arvamust ka tuntud tegijatelt turul. Üldjuhul soovitaks siiski eelistada hea mainega, kaua turul olnud ettevõtteid. Tublisid on nii suuremate kui ka pisemate seas, aga arvan, et need, kes tõeliselt tublid, kannavad ka hoolt oma maine eest,” märkis Samlik.

Ta soovitas küsida ka tarbijakaitsest, kas teatud reisikorraldaja kohta on neile põhjendatud kaebusi esitatud.

 PANE TÄHELE

Kontrolli tagatist ja maksedokumente

Reisikorraldaja tagatised peavad olema oluliselt suuremad kui reisibüroodel.

Kui klient on tasunud reisiteenuse eest krediitkaardiga ning arve esitanud reisikorraldaja lõpetab tegevuse, läheb pankrotti, siis on kliendil õigus panka avaldus esitada, mis võetakse menetlusse. Kui on tõendatud, et klient pole kaupa/teenust saanud, siis on tal õigus raha tagasi saada.

Allikad: Andres Sooniste, Sven Lõokene, Anne Samlik, Swedbank.

Autor: Urve Vilk, Katre Pilvinski