12. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millistest töötingimustest peab tööandja töötajat kindlasti teavitama?

Töötingimuste teatavaks tegemine on tööandja kohustus. Millised kohustuslikud töötingimused sätestatakse töölepinguga ning millised teatisega, on tööandja otsustada.

Töölepingu seadus (TLS) jagab töötingimused parema ülevaate saamiseks kaheks. TLS-i § 5 sätestab kohustuslikud tingimused, mis tööandja peab töötajale teatama iga töölepingu puhul. TLS-i § 6 sätestab aga tingimused, millest tuleb töötajale kirjalikult teatada ainult siis, kui asjaomased kokkulepped kohaldatakse. Töötingimused liigitatakse kohustuslikeks ja täiendavateks.

Töötingimuste teatavaks tegemine on tööandja kohustus. Lisaks kokkulepitud tingimustele peab tööandja informeerima töötajat ka muudest töösuhtele kohalduvatest regulatsioonidest (üldised reeglid töökorraldusele, kollektiivleping).

Millised kohustuslikud töötingimused sätestatakse töölepinguga ning millised teatisega, on tööandja otsustada. Kohustuslikud tingimused võivad olla, aga ei pea olema töölepingus kirjas. Töötaja peab olema neist informeeritud töölepingu juurde kuuluva kirjaliku dokumendiga. Milliseks kujuneb praktika, näitab aeg. Võib tunduda ahvatlev napi sisuga töölepingute sõlmimine ja kõige olulise jätmine kirjaliku teatise kanda. Samas on leping siis ka töötaja poolt vaadatuna sama napp.

TLS-i § 5 kohaselt peaks kirjalik tööleping (vt ptk 10.1.) sisaldama järgmist:

•     poolte andmed

•     lepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg

•     tööülesannete kirjeldus

•     ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg)

•     töötasu

•     muud hüved (kui neis kokku lepitakse)

•     tööaeg

•     töö tegemise koht

•     puhkuse kestus

•     ülesütlemise etteteatamise tähtajad

•     tööandja kehtestatud reeglid

•     kollektiivleping (kui ettevõttes on).

Töölepingu tingimused tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Ainult muukeelsele töötajale töötingimusi tõlkima ei pea. Kas see on tööandja huvides, sõltub olukorrast. Üldjuhul peaks tööandja olema huvitatud, kas töötaja töösuhtele olulistest küsimustest aru saab.

Kui enne tööleasumist isikut töötingimustest informeeritud ei ole, siis on tal õigus neid igal ajal nõuda ning tööandja peab päringule vastama kahe nädala jooksul. Andmete muudatused esitab tööandja töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul arvates muudatuste tegemisest.

Dokumendihalduse seisukohalt on oluline seadusemuudatus kirjas TLS-i § 5 lõikes 5, mille kohaselt peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest.

Töötaja õigus keelduda töö tegemisest

Uues TLS-is puudub selline mõiste nagu töölepingu peatumine. Uus seadus nimetab töölepingu ajutise täitmise võimatuse ümber töötaja õiguseks tööst keelduda (TLS § 19).

Aluse töö tegemisest keeldumiseks annab põhjendatud eesmärk, mis kaalub üles töö tegemise kohustuse.

Töötingimustest lähemalt „Juhiabi käsiraamatust", mille saab tellida SIIN.

Autor: Urve Vilk, Juhiabi käsiraamat

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700