Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 1. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keerulise majandusolukorraga toimetulek sõltub paljuski sise- ja välisturu taastumisest, kuid ka tööandja ja töötajate valmisolekust elukestvaks õppeks ning uute oskuste ja teadmiste omandamisest.

Tööelu-uuringu andmetel hindas ligi 90% tööandjatest oma töötajate oskusi ning teadmisi ametikohal töötamiseks piisavaks, ent pidas ka töötajate enesetäiendust oluliseks.

40% tööandjatest oli töötajate oskuste ning teadmiste arendamise vajalikkuses kindlalt veendunud, 49% aga pigem toetas seda seisukohta. Kõrgelt hinnati ka töötajate valmisolekut omandada uusi oskusi ja teadmisi.

Töötajatest 75% pidas enesetäiendamisvõimalusi töökohal oluliseks. Samas vaid veidi üle poole neist olid rahul tööandja pakutavate enesetäiendusvõimalustega.

Töötajate rahulolu erines ametialati ning sõltus ka sellest, kas töötati äriühingus või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses. Enam olid tööandja pakutavate enesetäiendusvõimalustega rahul tipp- ja keskastme spetsialistid, vähem aga oskus- ja lihttöölised. Kui tipp- ja keskastmespetsialistidest üle 70% kasutas viimase 12 kuu jooksul tööandja pakutavaid enesetäiendamisvõimalusi, siis oskus- ja lihttöölistest alla 50%.

Samuti hindasid riigi ja kohaliku omavalitsuste töötajad pakutavaid enesetäiendusvõimalusi paremaks ning ka kasutasid neid enam.

Tööelu-uuringu korraldas statistikaameti 2009. aastal esimest korda. Uuringu tellija oli sotsiaalministeerium. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade töökorralduse, tööalaste suhete, töötajate kaasamise, kollektiivsete töösuhete, töötervishoiu, tööohutuse olukorra ja suundumuste kohta.

Uuringule vastas 1330 tööandjat ning 4610 töötajat.