Urve Vilk • 17. detsember 2010
Jaga lugu:

77 000 eestimaalast kavatseb välismaale tööle minna

Eestis on 77 000 kindla välismaale tööleasumise sooviga inimest, kes on selleks teinud ka ettevalmistusi, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud küsitlusuuringust.

Uuringutulemustest selgub, et võrreldes varasemate aastatega on teistesse riikidesse tööle minna kavatsevate inimeste arv suurenenud. Kui 2006. aasta küsitluse andmetel oli Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal hinnanguliselt 3,9% tööealisest rahvastikust (umbes 36 000 inimest), siis 2010. aastal ulatub see näitaja 8,5%-ni (umbes 77 000 inimeseni).

Inimeste kavatsused välismaale tööle asuda on muutunud võrreldes eelmise uuringuga mõnevõrra kindlamaks: välismaale tööleminekuks on ettevalmistusi teinud üle poole soovijaist (56%), samas kui 2006. aastal oli neid alla poole (49%). Kui minna veel detailsemaks, siis konkreetsete ettevalmistusteni (näiteks tööle kandideerimise, keeleõppe, majutusvõimaluste uurimise või muu selliseni) on jõudnud kolmandik, pelgalt teavet kogunuid, kuid konkreetsete ettevalmistusteni mittejõudnuid oli 35%. Seega on neid, kes on teinud konkreetseid ettevalmistusi ja soovivad kindlasti tulevikus välismaale tööle minna, 4,7% tööealisest rahvastikust ehk u 42 700 inimest. Ehkki kõik nad on valmis välismaal tööle asuma, on nad muutunud töö leidmise suhtes ebakindlamaks.

Eesti demograafilised trendid sarnanevad Euroopa üldiste trendidega. Rahvastik väheneb põhiliselt tööealiste inimeste (15–64-aastaste) arvelt ning vanemaealiste osakaal rahvastiku vanuselises koosseisus kasvab lähimate aastakümnete jooksul tunduvalt. Eurostati prognooside kohaselt väheneb tööealise rahvastiku osakaal Euroopa Liidus 2008. aasta 67,3%-lt 2030. aastaks 61,9%-ni kogurahvastikust. Lähema 20 aasta perspektiivis on Eurostati prognooside kohaselt Eestis 110 000 tööealist inimest vähem. See tähendab, et 2030. aastal on tööturul 12% vähem töötajaid, kusjuures prognoosimudelis eeldatakse nullmigratsiooni. Seega võib tööjõukadu olla veelgi suurem, kui lisaks arvestada võimaliku väljarändega. Aktiivse rahvastiku ehk tööjõu vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust ei tunnetata praegu veel nii teravalt, kuid majanduse tsüklilisuse tõttu kerkib see probleem ilmselt varem või hiljem taas teravalt päevakorda.

Küsitlustöö tegi 2010. aasta kevadel OÜ Eesti Uuringukeskus koostöös AS-iga Norstat Eesti 1511 inimese seas, kes olid 15–64 aasta vanused. Uuringut rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733birgit.aljaste@aripaev.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee