17. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamik küsitluses osalenud 19 vastajast kinnitas, et tööintervjuuks valmistudes on neil kindel palgavahemik paigas ja läbirääkimistest sõltub üsna vähe. Selgus, et palga suurus sõltub suuresti ka ametikohast: mõne töökoha töötasud on fikseeritud,teistel lisandub tulemuspalk, kuid kindlasti mõjutab palgasummat ka tööturu olukord.

Tulemustasu saavad üldjuhul müügiga tegelevad töötajad. Kõrgema positsiooniga ametitel on kindlaks määratud töötasu ülempiir, kuid täpne summa otsustatakse intervjuul ning siis mängivad olulist rolli kandidaadi oskused, omadused ja varasemad kogemused. Fikseeritud palka saavad enamasti tugiteenuseid pakkuvad töötajad (raamatupidajad, juristid jt). Ükski vastanud asutuste esindajatest ei usu, et euro tulek palkades suuri muutusi toob. Summad lihtsalt ümardatakse ülespoole kuni täiskümneni.

Üks küsitluses osalenutest oli kaitse-ministeerium, kus palgasüsteem tugineb ametikohtade hindamisele – töö järjestamisele organisatsioonis. Mõõtes erinevate tööde väärtust asutuses, muutuvad ametikohad omavahel võrreldavaks. Hindamisel võetakse arvesse nõutavat haridust, kogemust (nii erialast kui ka juhtimiskogemust), töö reguleeritust, otsuste mõju ulatust jne. Selle metoodika on välja töötanud AS Fontes PMP ja Riigikantselei spetsiaalselt avaliku teenistuse jaoks. Hindamise tulemusena jagatakse ametikohad palgagruppidesse, millel on kindlad palgavahemikud. Seega, kui inimene tuleb vestlusele, on kaitseministeeriumile konkreetse ametikoha väärtus teada ja see väljendub kindlas palgavahemikus. Läbirääkimiste käigus selgub kindel summa ning üheks teguriks palga määramisel on kindlasti kandidaadi eelnev erialatöö kogemus.

Vastanutest 15 ettevõtet kinnitasid, et võrreldes eelnevate aastatega on kandidaadid palka küsides realistlikumad ja tagasihoidlikumad. Inimeste palgasoov ning nende teadmised ja oskused on tasakaalus.

Tööotsijad mõistavad, et head ajad on möödas ning rahul tuleb olla sellega, mida saab. Näiteks ollakse valmis alustama väiksema palgaga, kuid efektiivsuse ja pädevuse kasvades on oluline, et ka töötasu muutuks. Kõrgelt hinnatud ja heade kogemustega töötajad saavad lubada endale veidi kõrgemaid nõudmisi. Vaid mõned üksikud kandidaadid esitavad praegusel ajal ulmelisi palganõudmisi. Rohkem julgevad küsida ka need, kellel kindel töökoht olemas, sest pole ju midagi kaotada. LHV personalijuhi Kristel Ainsalu sõnul on neile tulnud tööle ka inimesi, kes on oma eelneva töökohaga võrreldes palgas kaotanud, kuid kes väärtustavad palgast rohkem just väljakutseid arenevas firmas ning töötamist finantssektoris.

Tööandjad ise selgitavad kandidaatide palgaootuse välja otseste küsimustega. Oluline pole ainult palgasumma, mida intervjueeritavalt küsitakse, vaid ka töötasu alampiir ja ettevõttele esitatud ootused.

Lõplik töötasu sõltub erinevatest teguritest ja selgitatakse välja tööandja ja -otsija vahelises vestluses.

Peamiste vigadena intervjuul tõid tööandjad välja tööotsija vale ettekujutuse enda võimetest ja saavutustest, liiga suure palgasoovi ja vähese motiveerituse. Enda ülehindamise tõttu küsitakse tihti palka, mis ei ole põhjendatud ega vastavuses kandidaadi hariduse, oskuste ja eelneva töökogemusega. Probleemiks on seegi, et tihti ei ole tööotsijad enne vestlusele tulekut palgasoovi läbi mõelnud ja jäävad seega vastamisel hätta. On ka kandidaate, kes pole eelnevalt kodutööd teinud ega tea seetõttu antud ametikoha palgamäära kohta midagi või küsivad märksa rohkem palka, kui töökuulutuses kirjas on. Tihti hinnatakse olukorda ka valesti ja ollakse kinni minevikus. Nii on näiteks kõrged palgaootused just neil, keda koondati kriisi alguses ja said töötukindlustushüvitist ning nüüd eeldavad, et saavad uues kohas kriisieelset palka küsida.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Mari Neerut