20. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on tark töö?

Tööjõuturg uuris Eesti Kaugtöö ühingu juhatuse liikmelt ja MTÜ Tervemaa juhilt, CPD projektijuhilt Ave Laasilt, kuidas on smart work ja kaugtöö Eestis oma juuri ajanud ja milliseid õppetunde on see andnud.

Mis on smart work?

See on tark töökorraldus, mis sisaldab endas nii paindlikku töökorraldust, tulemuspõhist juhtimist, erinevate telekommunikatsioonivahendite ja IT-lahenduste kasutamist. Kuid see tähendab ka tervist edendavaid töökohti, tarka

juhtimist, kus eesmärk on eelkõige tulemus, mitte protsess.

Kust smart work on alguse saanud?

Euroopas kasutatakse sõnapaari smart work kõige rohkem Hollandis, kus

paindlik töökorraldus on väga levinud. Kesk-Euroopast on see ka meieni

jõudnud.

Kas saab eristada valdkondi, kus on seda lihtsam rakendada?

Jah, see on levinud küsimus, et müüja või kassapidaja ju ei saa otseselt

smart work’i rakendada või kodukontorist töötada. Kuid pole ühtegi organisatsiooni, kus seda üldse rakendada ei saaks. Iga ettevõtmise juurde käib

ju ikkagi mingi kontoritöö, või kui on ka kahemehefirma, on igal juhul mingi

osa paberitööd, mida saab tõhusamalt korraldada.

Kui juhtimiskonverentsil küsida juhtidelt, kes on smart work’i suhtes skeptilised:

kas olete täna e-kirju lugenud, olles ise konverentsil või kas plaanite seda teha, siis tuleb vastuseks enamasti “jah”. Kaks aastat tagasi kasutati selleks sülearvuteid, nüüd on kasutusel asjaomaste funktsioonidega telefonid,

kust infot saada ja vajadusel piisavalt kiiresti reageerida. See aga ongi

juba smart work.

Kas ei ole nii, et kui mõnel töötajal ettevõttes on see võimalik ja mõnelmitte, tekib ebavõrdsus?

Seda ei saa teha nii, et juht tuleb hommikul ettevõttesse ja ütleb: tere, me

hakkame nüüd smart work’i rakendama. Olles ise suur strateegilise juhtimise

austaja, julgen väita, et smart work’i jaoks peab olema strateegia: kes kui

palju teeb ja kuidas protsessid on korraldatud, näiteks kuidas info liigub.

Juhtidel võib tekkida küsimus, et kuidas ma siis kontrollin, kui töötaja ei istu

enam kaheksast viieni mul siin tooli peal. Ehkki nad on aru saanud, et see

istumine üksi tulemust ei anna. Pole määrav, kus mu töötaja on, oluline on

hea ja oodatav tulemus.

Kas see tähendab siis seda, et ei tehta mõttetuid liigutusi ja toodetakse ainulttulemust?

Kõige suurem erinevus on see, et vastutus pannakse töötajale ja kaob ära

ülemuse ja alluva suhe. Eestis on see hea sõnapaar: ülemus ja alluv. Keegi

on kuskil üleval ja keegi on kuskil all. Nüüd hakkab töösuhe olema rohkem

ühel pulgal. Tööandja annab vastuse ja töötaja on justkui ettevõtja ettevõtte

sees. Tal on endal initsiatiiv ja tahe mingeid asju ära teha. Eesmärk pole

teha vaid head nägu arvuti taga, mängides samal ajal pasjanssi, vaid saada

tunnustust reaalsete tulemuste eest – ma ei pea silmas üldsegi mitte raha.

Tulemuspõhine tasu on ja jääb, kuid see ei ole motiveeriv. Töötan ise ettevõttes, kus on tulemuspõhine juhtimine ja kindel töötasu. Motivatsiooni saab üles ehitada ka muu kui palgaga. Palk motiveerib teatud ajani, kuid mingil hetkel muutub

see iseenesest mõistetavaks ja siis see pole enam motiveeriv. Või jõuab inimene

punkti, kus “mida rohkem teen, seda rohkem saan” mõtteviis enam ei motiveeri. Ühel hetkel tuleb teadmine, et ma ei tahagi enam rohkem teha ja saada, mul on piisavalt raha.

Millistest välisnäidetest on meil õppida?

Hollandis nägime kaugtöökeskusi, kus alates toolide disainist on kõik läbi

mõeldud ja toetab kaugtöö tegemist. Seal on privaatsust, läbirääkimisruumid

ning ka moodsa tehnilise varustusega töökohad.

Šotimaal on hästi käima läinud nn satelliitkontorid: ettevõte loob oma filiaali

kuhugi mitte sellepärast, et seal oleks odavam toota, vaid et seal on

need inimesed, keda ta vajab. Inspireerivaks näiteks oli Stornoway saar, kus

tööpuudus ulatus 14%ni. Nüüdseks on olukord märgatavalt paremaks muutunud

– loodi ligi 400 uut kaugtöökohta ja 2005. aasta andmetel oli registreeritud tööpuudus langenud ligi 4%-le. Maakonnakeskuse abiga ehitati valmis büroohoone, loodi vajalik infrastruktuur. Seejärel mindi mõne Londoni

ettevõtte juurde sõnumiga: meil on maja, meil on kindlaks tehtud kõik piirkonna

inimeste kutseoskused ja meil on palju kõrge kvalifikatsiooniga inimesi.

Inimesi te väga odavalt ei saa, aga see-eest saate väga väikesed üldkulud,

tulge ja looge siia oma filiaal. Nüüd asuvad seal suurettevõtete filiaalid ja satelliitkontorid, näiteks tarbijakaitse abitelefon, telefonikeskused, klienditeeninduse punktid või administreerivad teenused alates ITst kuni

sekretäritööni välja. Nad ei müünud end sõnumiga: meil on kehv piirkond, kellel väga hästi ei lähe. Nad tõestasid hoopis jõuliselt tänu oma andmebaasile, et meil on väga head töötajad; arendame neid pidevalt; nende elukoht on siin; kaadrivoolavus on praktiliselt olematu; inimesed on motiveeritud ja teie saate väikesed üldkulud – mida paremat te võiksite tahta. See Šotimaa saar on looduse

poolest eriline koht elamiseks, aga kui tööd pole, oleks need kõrgelt haritud

inimesed sealt ära läinud, nüüd enam mitte.

Ka Hispaania kaugtöökeskuste süsteem on hästi tugev ja riiklikult toetatud.

Seal on võimalus töötada ka väikestes külades, infoühiskonna arendamine

on nende prioriteet. Ungaris on olemas hästi tugev kaugtöövõrgustik.

Standard on välja töötatud ja selle alusel luuakse uusi. Kanadas

on paindlik töö au sees. Sellest ei räägita tingimata smart work’i nime

all, võidakse rääkida ka näiteks ROWEst.

Loe pikemalt kaugtöö võimalustest infolehest Tööjõuturg.

 

Autor: Urve Vilk, Tiina Saar

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700