3. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui raha on vähe, kannatab töötaja tervis

Raske aeg kahandab tööandjate hoolivust. Kui elu on kehv ja raha vähe, kannatab ka töötaja tervis. Nii vähendas majandusseisu halvenemine paljudes firmades võimalusitäitatöökeskkonna ja -ohutusnõudeid, kuid Eesti töötajat päästavad hullemast tervislik eluviis ja varasemad investeeringud.

Ühes ettevõttes räägiti uhkusega mehest, kes tööajal tuli tööle kell 7 ja puhkuse ajal kell 8, sest töö tahtis tegemist. Kui mehe tervis tõrkuma hakkas, ei näidanud tööandja tema vastu üles kahjuks samaväärset lojaalsust. Paljud töövaldkonna spetsialistid ütleksid ilmselt, et süüdi on ka mees, sest oma tervise eest tuleb ikka ise hoolt kanda.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul iseloomustab praegust aega see, et töötervishoiu ja -ohutusega seotud kohustuste täitmist püüavad ettevõtjad tulevikku lükata. “Ennekõike neid kohustusi, mis nõuavad suuremaid kulutusi ja millest saadavat kasu ei tajuta. Positiivseid muudatusi ja arenguid on aga jäänud vähemaks.”

Näiteks on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kus ei ole korraldatud riskianalüüsi või järjekordset töötajate tervisekontrolli, või siis ei ole määratud ega koolitatud töötajat esmaabi andmiseks. “Vähem on ettevõtted panustanud töökohtade ja -vahendite parandamisse. Kuid see ei ole üldjuhul toonud kaasa töötingimuste halvenemist, sest varasematel aastatel saavutatud tase on jäänud,” selgitas Reisberg. Seega päästavad töötajaid varem ostetud paremad arvutid, mööbel ja muud tööks vajalikud vahendid.

Töökeskkonna parandamiseks pole Tööinspektsiooni väitel sugugi alati raha vaja. “Kuivõrd paljud probleemid saavad alguse puudulikust teadmisest, siis esmane viis on nii enese kui ka oma töötajate õpetamine,” rõhutas Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. Selleks ei ole vaja sisse osta hirmkalleid koolitusi, õpetussõnu võiksid jagada töötervishoiuarst, mõni teine oma ala ekspert, töökeskkonnaspetsialist või ka töökeskkonnavolinik ise. “Euroopa Liidu asjaomaseid kodulehti uurides on leida palju materjale ka internetist. Näiteks väga toredad ja kasulikud on Napo videod, kus peategelane paneb oma tegevuse kaudu mõtlema elementaarsete töökeskkonnaprobleemide üle.” Miks ei võiks koosoleku või arutelu käigus korraldada lühikesi teemapäevi koos vastavasisulise filmiga(filmesaaballa laadida http://www.napofilm.net/et), pakkus Soon.

AITAB PIKAAJALINE TEGEVUSKAVA

Vahel piisab olukorra parandamiseks ka oma plaanide tutvustamisest töötajatele. “Kui töötajad näevad, et tööandjale läheb nende arvamus korda, on ettevõttes kindlasti parem õhkkond, töökeskkond muutub turvalisemaks, hakkab toimima töötajate endi hoolikam suhtumine nii iseenda kui ka kaastöötajate tervisesse,” selgitas Soon. Väga palju aitab ka läbimõeldud tegutsemine: “Nii nagu me perekonnas planeerime ette suured ja väikesed kulutused, oleks mõistlik ka töökeskkonda juhtides teha pikemaajaline tegevuskava, mis oleks reaalselt täidetav, töötajatele arusaadav ja kõigile nähtav.”

VÄIKSEM TÖÖMAHT VÄHENDAS ÕNNETUSTE ARVU

Selgub, et halvenenud majandusolukorra positiivne külg on see, et tööõnnetuste arv on vähenenud. “Kahanenud ei ole mitte ainult tööõnnetuste üldarv, vaid ka õnnetuste suhtarv, mis on tingitud väiksemast töömahust. Seetõttu on ka kiirustamist ja ettevaatamatust vähem,” tõdes Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu. Tööinspektsiooni 2010. aasta II kvartali analüüsi põhjal võib ettevõtete tegevuses veelgi enam positiivset leida. Näiteks osatakse hästi tööaega planeerida, tähelepanu pööratakse ka sisekliima parandamisele, heal tasemel on Eesti ettevõtetes ka müra ja vibratsiooni ennetustöö.

“Negatiivse külje pealt aga tuleb nentida, et paljudes kontrollitud ettevõtetes puudus riskianalüüs, vähe pööratakse tähelepanu töötajate väljaõppele ja juhendamisele ning kuigi oluliseks ei peeta ka töökeskkonna eest vastutavate isikute ehk töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ametisse nimetamist,” märkis Vilu. Võrreldes 2009. aasta sama ajaga on paranenud sisekontrolli korraldus, rohkem tähelepanu pööratakse psühholoogilistele ohuteguritele ning järjest paremini on kasutusele võetud meetmeid, mille abil vältida sundasendeid ja -liigutusi. Nii hindasid inspektorid 2010. aasta II kvartalis töökeskkonna heaks 53 protsendi ettevõtete puhul, samas kui aasta varem samal ajal oli vastav näitaja vaid 37 protsenti.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

 

Autor: Kaire Uusen, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700