21. veebruar 2011
Jaga lugu:

Turvariskidega mittetegelemine võib viia pankrotti

Finants-, personali- ja turvariskid on pisike osa riskidest, millega ettevõtjad kokku puutuvad, ometi võtab nende maandamiseks midagi ette vaid väike osa ettevõtjatest.

G4Si tellitud valveteenuste kasutamise uuringust, mis eelmise aasta lõpus 450 ettevõtja seas korraldati, selgus, et selles vallas valitseb suur lõhe – 74% firmadest teadvustas sissemurdmise ja varguse ohtu, kuid neist reaalselt kasutab valveteenust ainult 38%.

Põhjuseid, miks need käärid nii suured on, on mitmesuguseid. G4Si kommunikatsioonijuhi Julia Garanža sõnul võib selle taga olla näiteks lootus, et “ehk minuga ei juhtu”. Oma töö on viimastel aastatel teinud ka masu, mis on sundinud ettevõtjaid turvateenuste kasutamist üle vaatama.

Vargused muutunud jõhkramaks. “Meie kogemus näitab, et viimase aja vargused on toime pandud märksa jõhkramalt. Selleks on kasutatud igasuguseid vahendeid, näiteks õllepudelit, millega vitriin puruks löödi, või on ähvardatud relvamakettidega,” selgitas Garanža. “Ettevõtja vastutus on tagada ka töökohustusi täitva töötaja turvalisus. Jõhkral moel toime pandud röövi varaline kahju ei pruugi olla üüratu, kuid töötajate moraalne või halvemal juhul ka füüsiline vigastus võib osutuda korvamatuks,” täiendab ta.

Uuring tõi välja tõsiasja, et kõige vähem kasutavad turvafirmade teenuseid Lõuna-Eesti väikefirmad. Küsitluse andmetel teeb Tartu piirkonnas turvafirmadega koostööd vähem kui kolmandik ettevõtetest ning Lõuna-Eestis alla kümnendiku küsitletuist. Ometi näitab justiitsministeeriumi statistika, et kuritegevus kasvas 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga just Valga-, Võru- ja Jõgevamaal, lisaks Lääne- ja Ida-Virumaal.

Riske tuleb hinnata. Et töötajad ja vara pikanäpumeeste või muude kurikaelade ohvriks ei langeks, soovitab Garanža ettevõttel oma turvariskid läbi mõelda. Ja seda regulaarselt. Mis saab näiteks siis, kui varastatakse ära mõni arvuti või ettevõtte tegevuseks vajalik seade? Võib-olla ei suuda ettevõte pärast seda oma tellimusi enam täita, kaotab paremad kliendid või lõpetab koguni pankrotiga?

Sissemurdmised on üks valdkond, mille eest tuleb enda kaitsta, samas on oluline mõelda ka tuleohutuse peale, sellele, kas on olemas sisekorraeeskirjad, esmaabivahendid, evakuatsiooniplaanid jms. “Mõistlik on kaasata mõni turvavaldkonna spetsialist, vaadata ruumid üle ja teha ohud selgeks ehk anda ettevõttele terviklik turvalisuse hinnang,” soovitas Garanža. See ei kohusta ettevõtjat hiljem millekski. Kui teenuse kasutamine ei tundu otstarbekas, võib kohtumine spetsialistiga anda tõuke kas või oma ukselukud ja evakuatsioonivalgustuse üle vaadata.

Nõu ja jõuga saab turvafirma Garanža sõnul olla ettevõtetele abiks ka näiteks uute hoonete projekteerimise ja ehitamise käigus. Turvafirma oskab ettevõtjast mõnevõrra teisiti ohte hinnata, näiteks kas läheduses on mingeid objekte, mis võivad hiljem ohuks olla, või milline on selle rajooni kuritegevus.

TASUB TEADA

Turvariski hindamiseks:

Tuleks Ära hinnata varad;

Määrata turvaeesmärgid – mida soovitakse kaitsta ja milliseid turvameetmeid selleks kasutada;

Hinnata nende rakendamisega seotud kulutusi.

Valveteenuse valimisel:

Tutvu teenuse sisuga,

tee kindlaks, kas pakutav teenus on infoteavitusteenus või turvafirma valveteenus;

Hinda oma riske – kas piisab ainult valvehäireteatest või soovid, et häirele reageeriks ka mehitatud patrullvalve;

Vali teenus ning mõtle läbi, kas mõistlikum on valveseadmed välja osta või rentida;

Selgita välja turvafirma võimsus;

Uuri, mis saab süsteemi rikke puhul, kui kiiresti saad rikke korral abi.

Autor: Signe Sillasoo, Urve Vilk

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Laura Tahk
Laura TahkSekretar.ee toimetajaTel: 53 444 071laura@sekretar.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee