22. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veel üks känd, mille taha kohalikud start-up- ehk nn idufirmad oma toote või teenusega kinni kipuvad jääma, on adekvaatse tagasiside puudulikkus Eesti turul.

Kohalik turg on ülevaate saamiseks liiga väike. Selgusetuks jääb, kas pakutaval tootel/teenusel võiks olla reaalset minekut või mitte. Seega on üks kriitilisi eeldusi kohe võimalikult rahvusvahelise müügimeeskonna loomine, mille jaoks tuleks kuuluda mõnda rahvusvahelisse suhtevõrgustikku.

“Oleme julgustanud hakkajaid inimesi kohe kusagile välismaale ühe kuni kuuekuulisesse inkubatsiooniprogrammi minema, näiteks Saksamaale, Inglismaale või USAsse. Fakt on see, et kui on soov siseneda välisturule, tuleb olla kohapeal ja rääkida kohaliku kliendiga. Peab olema oma mees Havannas,” nentis ettevõtja ja eraalgatusliku (suhte)võrgustiku Garage48 üks loojatest Martin  Villig.

Takerdutakse ka spetsiifilise oskusteabe puudumisse. “Mõneti on see loogiline, sest Eesti start-up-kultuur on alles kolm aastat vana,” Villig.

Seega ei saagi meil edukogemust ja raha omavaid äriingleid palju olla, õigupoolest võib praegu neid ühe käe sõrmedel üles lugeda. “Pole mentoreid, kes ise seesuguse teekonna varem läbinud oleksid,” sõnas ta.

Autor: Urve Vilk, Kristo Kiviorg