29. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keel ja mõistus käivad käsikäes
Eesti keele õppejõududelt küsitakse sageli imestusega, kas täiskasvanud eestlased ei oska siis eesti keelt. Muidugi oskavad. Aga kui jälgida ajakirjandust, lugeda toodete eestikeelseid kasutusjuhiseid ja etikette, kaubakatalooge ja mitmesuguseid muid kirjutisi, torkab silma väga palju vigu täheortograafiast lauseehituseni.
Keelevigade põhjused on:
* teadmatus
Lihtsamadki keelereeglid kipuvad meelest minema, eriti kui kooliajast on juba aastaid möödas. Aeg-ajalt mõned reeglid ka muutuvad. Teadmatus ei ole suur probleem, kui on huvi ja soovitakse oma keeleoskust parandada. Keeleküsimustele leiab vastuseid paljudest kohtadest. Tuleb vaid osata valida usaldusväärne allikas.
* hoolimatus
See on suurem probleem. Mõnikord tundub, nagu oleks lohakas keelekasutus auasi. Hoolimatuse arvele võib kirjutada kõik lugematud trükivead kaubakataloogides, tooteetikettidel ning ajalehtedes ja ajakirjades.
Õigest keelekasutusest loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatus“.
Autor: Urve Vilk, Ebeli Pirso, Kristina Kask
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!