19. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Garaažis ajusid ragistamas

"Nagu oleks vahepeal käinud planeedil Mars, mingis teises reaalsuses,“ nii tõmbab möödunud nädalavahetusel Garage48-l osalenud Doris Meijel kokku üritusest tekkinud emotsioonid, kirjutab juhtimine.ee.

Ta võtab 48-tunnise ajurünnaku ja meeskondade vahelise mõõduvõtmise, mille tulemusena kahe ööpäevaga arendatakse ajusopis mõlkuv mõte reaalsuses toimiva ideeprojektini kokku sõnadega intensiivne, huvitav, pingeline, kontsentreeritud ja väga emotsionaalne. „Jah, pingeline oli see tiimide kõikide liikmete jaoks, kuna kõigile langes oma ülesannete valmis jõudmise ja maksimaalse tulemuse saavutamisega suur vastutuskoorem,“ räägib Meijel, kelle tiimi töö tulemusena sündis www.doriscake.com, keskkond, kus igaüks saab endale disainida meelepärase koogi. „Tänu enamike tiimide menüüs olnud energiajookidele oli see praktiliselt et ligilähedane 48 tunnisele ajude ragistamisele. Selge see, et kedagi selleks ei sunnitud ja une sai silmale selle aja jooksul igaüks. Aga motivatsioon oli suur ja taoline tiimide vaheline mõõduvõtmine tekitab ikka hasarti.“

Nädalavahetus ärigaraažis võib sind viia oma idee teostumisele oluliselt ligemale, kindlasti annab võimaluse testida, kas ideel on jumet või mitte. Paljud suured ärid on alguse saanud tinglikult öeldes garaažis põlve otsas nikerdades. Nii on alanud näiteks Facebooki, Google, Youtube tee.

Enamasti näevad Garage48 üritusele tulnud inimesed üksteist esmakordselt. „Ürituse põhiväärtus on teambuilding ja networking, neil kohatakse uusi inimesi ja ollakse nendega koos stressirohkes olukorras,“ räägib Garage48 üks eestvedajaid Ragnar Sass. Sarnane formaat sai alguse Silicon Valleyst. Eesti Garage48 on valitud eelmisel aastal Euroopa viie parema start-up programmi hulka.

Terad ja sõklad

Huvitavaid ideid sünnib garaažipäevade jooksul palju, kuid kaod on ka päris suured. Ragnar Sass räägib, et kui poole aasta pärast on 15st ideeprojektist üks elus ja töötab, on hästi tehtud. „Enamus ideid on sellised, millega võiks ka piiri taha minna. Me õhutame Garage48 osavõtjaid kohe alguses, et mõelge kohe rahvusvaheliselt. Mõelge, kuidas te saaksite oma asja välismaal müüa.“

Garage48 ürituste eesmärk ei ole niivõrd, et kohe loodaks hunnik uusi firmasid, kuivõrd aga et sorteeritaks välja ideed, millest võib kasvada midagi suurt. „Nädalavahetusüritus on sammu astumine firma loomise suunas, kuid meie soovitus on, et ärge looge firmat enne kuud-kahte. Selle aja jooksul peaks olema juba näha, kas ideest saab asja või mitte,“ räägib Sass. „Meie üritustel peaks selgeks saama, et ettevõtte alustamiseks pole vaja esimese asjana EASist raha küsida ega isegi pole alati vaja investorit. Põhiline on hoopis, et oleks olemas idee, tiim, inimesed.“

Mis inimesed garaažis ajusid ragistamas käivad? Pooled on alati uued inimesed, üks-kaks inimest on käinud aga kõigil üritustel. Ragnar Sassi sõnul tulevad ka inimesed täiesti teistelt aladelt, nt tuleb moekunstnik või reklaamiinimene, kel on idee, kuid puuduvad suhted internetirahva hulgas. „Tihtipeale arvatakse, et me oleme üliõpilased ja need on üliõpilaste üritused. See ei ole üldse nii. Meil käib kõige enam 25-40-aastaseid inimesi, kellest paljud on aastaid olnud kuskil suures firmas tööl, aga nüüd tahaksid teha oma äri.“

Veebruari lõpus toimunud Garage48-l võeti ette avalike teenuste lahenduste loomine. Huvitavaid ja perspektiivikaid ideid tuli rohkem kui üks. „Näiteks ajapaik.ee idee autor on inimene, kel see idee peas oli küpsenud aastaid, kuid meie juurest leidis ta omale meeskonna. Ehe näide Garage48 toimimisest!,“ rõõmustab Sass.

Sel aastal on garaažinädalavahetusi olnud juba 3 ning tulemas on neid lausa hulgim. Sealhulgas ka vägagi eksootilistes riikides – Ghanas, Nigeerias, võimalik ka et Ugandas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Korraldajateks hakkajad Eesti inimesed ning alati on ka abiks mõni kohalik, formaat sama, mis Eestis. „Aafrikas oleme küll meie mõistes põrkunud kummaliste probleemidega. Nigeerias teeme ürituse Lagose ülikoolis, suur oli meie üllatus, kui selgus, et seal tavaliselt elekter kaob nii 4 korda päeva jooksul.“

Ürituste korraldamisele Aafrikas on õla alla pannud sellise maailma ärihiiud nagu Google ja Nokia. Kuidas üldse juhtus, et Googel alustas koostööd Eesti noorte vihaste start-uppijatega? „Tegime esimese testürituse Keenias, see läks väga hästi ja Googel kutsus meid tagasi Aafrikasse üritusi tegema,“ räägib Sass. „Tahame olla kohal arenevatel turgudel, meie väljakutse on luua start-up community. Oma firma käivitamine Aafrikas on aga raudselt suurem väljakutse, kui ettevõtte loomine Eestis. Ja Aafrika ei vaja sugugi mitte tonnide kaupa humanitaarabi, vaid õpetust, kuidas ehitada üles majandust.“

Autor: Urve Vilk, Kristina Traks

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700