Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 9. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Südamearst: eestlasel sõduri stressitase

Üha enamate inimeste südametöö tundemärgid on tihtipeale samad mis sõdureil, kes peavad pidevalt ohtliku vaenlasega silmitsi seisma – nagu oleks sõda, nendib Ida-Tallinn Keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu.

Vahisalu sõnul peegeldavad südamehaigused üsna hästi seda, kuivõrd inimese närvikava pingeolukordadele vastu peab. «Näiteks masuajal on südamearstidel patsiente rohkem,» selgitab ta. «Kes kiirete ja teinekord sõna otseses mõttes põhjapanevate muutustega, näiteks töötuks jäämisega, kohaneda ei suuda, on kohanemishaiguste üks riskipatsiente.»

Suuremaks riskirühmaks on ikka mehed, kuna naise eest on loodus paremini hoolitsenud. «Meeste ja naiste füsioloogiline ja biokeemiline erinevus on suur, sest naissuguhormoonid pakuvad veresoonte sisekestale paremat kaitset.»

Vahisalu tõdeb aga, et  üha rohkem satub südamearsti kabineti ukse taha alles 17–19aastasi noorukeid, kes on hädas kõrge vererõhuga või kaebavad pidevat väsimust. «Nende südametöö tundemärgid on tihtipeale samad mis sõdureil, kes peavad pidevalt ohtliku vaenlasega silmitsi seisma. Kuid meil ei käi ju sõda! Küll aga üha pingelisem olelusvõitlus, võistlus naabrite ja tuttavate vahel – kes on parem ja kelle lapsed edukamad? End pidevalt tõestada ja edukas näida tuleb juba lasteaialastel. Kas eliitkooli katsed õnnestusid? See on kohanemise probleem ning igaüks sellise kiire ja konkureeriva elutempoga ei kohanegi.»

Edasine sõltub Vahisalu sõnul juba pärilikest eeldustest:  «Nõrgem koht kehas annab järele. Kes saab stressi puhul infarkti, kes maohaavandi – stress sööb mao limaskesta läbi. Sest ka mao- ja seedekulgla haigused, näiteks kaksteistsõrmiksoole haavand on eelkõige kohanemishaigus, samuti astma. Kui närvisüsteemi ja elundkonna vaheline koostöö on häiritud, ja stressisituatsioonis see nii on, avab see haigusele rohelise tee.»

Vahisalu märgib, et vanasti oskasid inimesed oma tervisega targemat ümber käia. «Talumees oskas oma jõudu jagada. Tema tõusis öösel vaid äärmuslikel juhtudel, kas hambavalu pärast või oli naabrimaja põlema läinud. Aga meil?» Südametohtri  sõnul jääb tänapäevainimese uni tihti pindmiseks ja ei jõuagi sügava rahuliku une faasi. «Enne uinumist ollakse juba järgmise päeva koosolekusaalis või kedratakse läbi sama päeva juhtumisi.  Telekas sisustab ka meie öid. Oleme eiranud kosumise ja taastumise protsesse, kuid see maksab kätte.»

Vahisalu hinnangul tekib rida terviseprobleeme ka sellest, et tulemust tahetakse väga kiirelt saada. «Tuleb närviline pereisa ja nõuab – kirjutage unerohtu! Teate – kõige odavam unerohi on jalutuskäik. Vaevake keha, tehke 2-3 km matk, väsitage end füüsiliselt ja siis sooja duši alla. Kui olete väsinud, pole enne uinumist vaja ka liigset sööki. Nagu ütleb iidne tarkus: kui hing on väsinud, vaevake vaimu, kui vaim on väsinud, vaevake keha. Kui inimene liigutab oma keha, saab ta sealt impulsse ka ajule ja vaimule.»

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane surma põhjus, neist on tingitud ligi 60% kõigist surmadest.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700