13. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muuseumiöö kasvab iga aastaga. 2009, kui ettevõtmine Eestis esimest korda toimus, võttis sellest osa sadakond muuseumi, mullu oli nende arv juba 120 ning tänavu ootab külalisi töövälisel ajal rohkem kui 130 muuseumi üle Eesti. Ka see arv pole veel lõplik, sest huvilisi on muuseumiöö koordinaatori Epp Alatalu sõnul viimastel päevadel juurde tulnud.

Uute kohtadena võtavad ettevõtmisest tänavu osa näiteks Tallinna Tehnikaülikooli muuseumid ja välibaasid, samuti Amandus Adamsoni ateljeemuuseum ja Tallinna tähetorn. Viimases saab erandlikult koguni kella üheni öösel tähistaevast uudistada. 

Aardejaht mööda Eestimaad. Esimesel aastal oli muuseumiöö juhtlause “Öös on asju”, 2010. aasta teema oli “Öös on lugusid”. Tänavu kõlab tunnuslausena “Öös on aardeid”.

Alatalu sõnul lähenevad kõik muuseumid teemale erinevalt, ent kirgaste näidete hulka kuuluvad tema sõnul näiteks Sindi muuseumi ülelinnaline aardeotsimine, Järvamaa muuseumide vaheline mäng ja TTÜ geoloogiainstituudi välibaasis Särghaual pakutav programm, mis toob vaatajate ette tõelist eestimaist geoloogilist ilu.

Vaatamiseks pakutakse populaarteaduslikku lühifilmi meteoriidikraatritest Eestis, arvuti abiga toimub ekskursioon tähistaevasse ja tutvutakse taevakividega.

Lisaks saab näha merepõhjast ja maapõuest välja tulnud muistseid aardeid, mis on hoiul paljudes muuseumides. Aarded pole aga mitte üksnes kuldmündid ja hõbetaalrid, vaid ka Eesti kultuuripärand oma erinevates vormides laiemalt.

Arhitektuurikeskus ja arhitektuurimuuseum kutsuvad muuseumiööl kuulama öövälkloengut Eesti arhitektuuri kadunud aaretest. Tarbekunsti- ja disainimuuseum jagab aga lahkelt kõigile huvilistele infot, kui väärtuslikud aarded nendes kodus leiduvad ehted, klaas, keraamika, tekstiil ja muu on.

Seitsmendat korda üle Euroopa. Peale muuseumide on Alatalu sõnul avatud ka kirikud, lossid, käigud, tuletornid ja muud põnevad kohad, kuhu inimesed iga päev vast ei satu.

“Nagu ikka on kõik üritused tasuta. Mõni üksik erand siiski on, näiteks tervishoiumuuseumi, Tartu mänguasjamuuseumi ja bastionikäikude külastamiseks on väike tasu kehtestatud, et rahva liikumist reguleerida,” täpsustas ta. Muuseumimaratoni kiiremaks läbimiseks võib kasutada pealinna muuseumide vahel sõitvat bussi.

Üle Euroopa peetakse säärast muuseumiööd juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval.

“Tegelikult toimubki muuseumiöö üle Euroopa. Nii et kes parajasti Eestis ei viibi, võib ka mujale Euroopa muuseumidesse uudistama minna,” soovitas Alatalu.

Muuseumiöö

14. mail kl 18–23 muuseumides üle Eesti

Pilet: tasuta

www.oo.muuseum.ee

Autor: Signe Sillasoo, Urve Vilk