Kohti, kust keeleküsimustele vastuseid leida, on palju. Kõige kindlam on kontrollimiseks kasutada allikaid, mida on nimetatud valitsuse 2006. aasta kirjakeele normi kehtestamise määruses. Nende raamatute tiitellehe pöördele on märgitud, et need on meie kirjakeele normi aluseks. Kaks kolmest soovitatud raamatust on kättesaadavad ka veebis.
* Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 on kättesaadav ka internetiaadressil http://www.eki.ee/dict/qs/.
Kas tainas või taigen, kas duššikabiin, dušikabiin või hoopis dushikabiin? Kas tugineb määrusel või määrusele? Kas lepingu kestvus või kestus? Kas kirjutan ja räägin üldse õieti või õigesti?
ÕS-i on vahel vaja igale inimesele, kes tahab eesti keelt korrektselt kasutada. Küllap kahtleme vahel kõik. Keelest lugu pidaval heal juhiabil on ÕS kindlasti töölaual või selle aadress lemmikute hulgas. Kui raamatus või võrgus kasutatavate märkide ja värvide täpne tähendus on meelest läinud, tasub üle lugeda ka sõnaraamatu kasutusjuhend.
* Eesti ortograafia. Tiiu Erelt. Tallinn 2005
Sellest raamatust leiate lühikesed ja selged ning rohkete näidetega õigekirjutusjuhised. Kui kahtlete suure ja väikese algustähe kirjutamisel, ei tea, kuhu koma panna või kus panemata jätta, ei suuda otsustada, kas kirjutada kokku või jätta lahku, kas käänata lühendeid ja numbreid sidekriipsuga või ilma, tasub endale see raamatuke muretseda.
Elektrooniliselt on selle raamatu materjal veebis kättesaadav allpool nimetatud eesti keele käsiraamatu ortograafia peatükina.
* Eesti keele käsiraamat. M. Erelt, T. Erelt, K. Ross. Tallinn 2007
Raamat on kättesaadav ka võrguaadressil http://www.eki.ee/books/ekk09/. Käsiraamatust saab põhjalikke nõuandeid ortograafia, vormimoodustuse ja lauseõpetuse kohta, leiate ülevaate eesti keele päritolust ja arengust, sõnavarast ning tähendustest.
* Keelenõu telefoni või meili teel
2011. aasta algusest kehtib Eestis uus keeleseadus, mille kohaselt on meie ametliku keelekasutuse aluseks kirjakeele norm. Seda peavad järgima kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud. Sama seaduse viitest saame teada, et lisaks juba loetletud kolmele raamatule annavad normi kohta nõu Eesti Keele Instituudi (EKI) töötajad.
Kui teil on kindel küsimus ja vastusega on väga kiire, saate EKI töötajatelt nõu, helistades tasuta keelenõuande telefonil 631 3731.
Hooliva keeletarvitaja jaoks on väga tähtis võrguaadress http://www.eki.ee. Sellel aadressil saab igasugust keelenõu küsida meilitsi. Keelenõuande võrguleheküljelt võiksite lisaks vaadata Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid, näiteks saate sealt teada, et sõnade peale ja pärast tarvitus on n-ö vabaks lastud – mõlemat sõna võib kasutada ka tähenduses ajaliselt hiljem.
Keeleabist pikemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatus“.
Autor: Urve Vilk, Kristina Kask