Autor: Rivo Sarapik • 14. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Agnes Altmets uuris tänavu bakalaureusetöös ökopoode ja toiduringe ehk ökoettevõtteid, mille peamine tegevus oli keskkonnasõbralike toodete müümine, vahendab bioneer.ee. Uuringu eesmärk oli analüüsida ökoettevõtja väärtushinnanguid.

Eesliide ”öko“ võib olla viide keskkonnasõbralikuks tunnustatud ehk ökomärgiga tootele. ”Öko” all peetakse silmas ka silmatorkavat tarbimist, sest inimesed võivad soovida kallimaid loodussõbralikke tooteid tarbides esitleda oma jõukust ja teadlikkust. Samuti võib "öko" olla viide kokkuhoiule, mis võib olla nii teadlik valik kui paratamatus. "Öko" on ka keskkonnasõbralikkuse n-ö rahvakeelne vaste.

Uuringust selgus, et intervjueeritud ökoettevõtjad on ökoloogilise maailmavaatega. Nad peavad looduskeskkonna huve teatud järeleandmistega silmas kõikides elu aspektides ja on seega ka keskkonnasõbraliku elustiiliga. Lisaks loodussäästlike toodete müümisele järgivad nad rohelist mõtteviisi oma ettevõttes ja tegelevad inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Seega propageerivad ökoettevõtjad loodussäästlikkust laiemalt ja paigutuvad uue keskkondliku paradigma alla.

Intervjueeritavate keskkonnamuret analüüsides selgus, et neis oli tihedalt läbi põimunud kõik kolm keskkonnamure tüüpi - egoistlik, sotsiaal-altruistlik ja biosfääriline. Seega piiride tõmbamine isikliku huvi, teiste inimeste peale mõtlemise ja looduse säästmise vahele oli raskendatud. Uuringus osalenud ökoettevõtjate seas domineerib egoistlik mure keskkonnaseisundi pärast, kuna loodussäästlikult käitutakse eelkõige endast ja oma tervisest lähtuvalt.

Ökoettevõtjad olid nimetatud bakalaureusetöös keskkonnasõbralike kaupade müüjad.