Autor: Rivo Sarapik • 16. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestlased naabreist suuremad säästjad

Raha säästjate hulk on Balti riikides erinev. Eesti paistab siis naabrite seast silmas.

Samas on säästetud summad reeglina pigem väikesed ja kõigis kolmes riigis on inimesi, kellel säästud sootuks puuduvad, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskuse värskest üle-baltilisest uuringust.

Kolmest Balti riigist enim säästjaid on Eestis, kellele järgnevad Leedu ja viimasena Läti. 78% eestimaalastest, 61% leedulastest ja ainult 46% Läti elanikest ütles, et neil on sääste. Reeglina on säästetud summad väikesed ning ei ulatu üle 1000 euro.

„Sääste mitte omavate inimeste seas on murettekitavalt palju neid, kes ei soovi üldse raha kõrvale panna – Eestis 23%, Lätis 18% ja Leedus 8%,” rääkis nentis teabekeskuse juht Piret Suitsu ja lisas, et väga palju on ka inimesi, kes pole kindlad, kas sooviksid säästa – 28% Lätis, 12% Eestis ja 5% Leedus.

Hoolimata väikestest säästudest usub 82-92% inimestest kõigis kolmes riigis, et säästmine on oluline. Üldiselt oleksid Balti riikide elanikud valmis tänasest enam raha kõrvale panema, ent selleks puuduvad võimalused. Peamise mittesäästmise põhjusena märgitakse rahapuudust.

„Säästud võimaldavad peredel oma elustandardi pikema aja jooksul stabiilsemana hoida. Ootamatute kulude, töökaotuse või haiguse korral on säästudeta keeruline toime tulla. Raha kõrvale panemine on harjumus, mille kujunemine võtab aega. Igaüks saab alustada väiksematest summadest ning neid võimalusel ning vajadusel tasahaaval suurendada. Säästmine aitab ka terve elu jooksul rahalist vabadust hoida – hakates juba täna konkreetsete kaugemaleulatuvate eesmärkide tarbeks raha kõrvale panema, ei pea me tulevikus muretsema, et suur osa igakuisest teenistusest tuleb kas lapse õpingute või mõne muu olulise eesmärgi tarbeks ära kulutada,” selgitas Suitsu pikaajalise säästmise vajalikkust.

Kasutatakse lihtsaid säästmise vorme

- Balti riikides kasutatakse peamiselt kõige lihtsamaid säästmise vorme.

- Sularahas hoitakse kodus 300 euroni ulatuvaid summasid

- 1000 euroni ulatuvad säästud on enamasti pangaarvel.

- tähtajalised hoiused ja kolmas penisonisammas on kasutusel kuni 3000 euro suuruste säästude tarbeks, ent neid säästmisviise ei kasutata väga sageli.

- leedulased kipuvad kodus enam sularaha hoidma, Eestis kasutatakse aga sagedamini keerulisemaid finantsinstrumente nagu kolmas sammas, lastekindlustus ning erinevad investeerimisfondid

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700