5. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pateetikast tiine kangelasfilm

“Kapten Ameerika” pakub kahte pateetikast tiinet tundi, mille jooksul käib korduvalt peast läbi mõte: “Miks, oh miks, oli tarvis kasutada 3D-d?”

Koomiksifännidele on viimased aastad kinodes olnud üsna magusad – pidevalt jookseb seal mõni uus ekraniseering pildiraamatutest. Võib-olla on just see üleküllus põhjus, miks “Kapten Ameerika” ei anna head kinoelamust.

Süžeeliin ei paku midagi uut, mis muidugi pole üllatav. Koomiksifilmidest ei ootagi ma tavaliselt üliintelligentset sisu, vaid lõbusat meelelahutust ja pisut elevust eriefektidest. Ootan, et pahad oleksid pahad ja head oleksid head, kes lõpuks päästaksid maailma. Selles mõttes pole Kapten Ameerika ja tema vaenlaseks olev suurusehullust põdev Johann Schmitt mingid erandid. Samuti pole mingi üllatus filmi läbiv romantiline liin – igal kangelasel peab ju olema oma südamedaam.

Aga üldiselt jääb “Kapten Ameerika” ikkagi nõrgaks. Film on 30 minutit liiga pikk ja mõjub seetõttu venivana; eriefektid oleksid võinud olla paremad ja võimsamad; dialoogid on pateetikast tiined (mis ei ole ka tegelikult eriti üllatav, arvestades, et juba filmi pealkiri kannab endas otsest viidet propagandale); 3D kasutamine ei õigusta end absoluutselt, vaid pigem paneb filmi tugevamalt rahaahnuse järele lehkama.

Ausalt öeldes ootan suisa pikisilmi, millal see filmitegijate 3D-vaimustus kas üle läheb või end tõesti õigustama hakkab.

Praegu tundub 3D-filmi vaadates enamasti, et ruumilisus ei anna asjale mingit lisaväärtust ega vürtsi, vaid loob võimaluse kundedelt rohkem raha välja pressida.

Loodan väga, et järgmisel aastal kinodesse jõudev superkangelastest rääkiv film “Tasujad” linastub tavalise filmina, mitte 3Ds, aga erilist usku sellesse mul muidugi pole.

Superkangelaste filmi oodates jääb üle veel vaid möönda, et ka “Kapten Ameerikas” olid siiski oma helged hetked. Enim positiivseid tundeid tekitas tantsuline kabareeosa, kus Kapten Ameerika lavasõus astusid üles lipuvärvides minikleitides tantsijannad-lauljannad.

Kahju oli selle stseeni puhul vaid sellest, et hilisemas Kapten Ameerika sõjaväekostüümis puudusid tegelaskuju kiivrilt väikesed nunnud kõrvad. Nende sisse oleks ju vabalt saanud antennid ehitada!

Hinnang

“Kapten Ameerika”

5/10

Kinodes alates 29. juulist

 

Autor: Urve Vilk, Liis Kängsepp ja Joosep Laik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700