1. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) ettevõttes võib läheneda kahelt poolt.

“Esimese puhul investeerib ettevõte seadmetesse ise, palkab IT-juhi ja spetsialistid ning kannab võimalikud erakorralised kulud,” selgitas Elioni ärijuht Mart Sepp. “Teise võimalusena tarbib ettevõte kogu IKTd teenusena: rendib serveri, arvutitöökohad koos lisaseadmetega, spetsialistid ja vajadusel ka IT-juhi ning viib enda jaoks erakorraliste kulude tekkimise võimaluse miinimumini.”  Viimasel juhul on tema sõnul IKT-kulud kogu aeg kontrolli all, sest ettenägematuid väljeminekuid ette ei tule.

ÜKS KÜSIMUS

Millal osta, millal teha ise?

Majanduslikult pole mõttekas kõikide kompetentsidega IT-meeskonda palgal pidada. Mida varem maksime koos maksudega neile, läheb nüüd teenusepakkujale, kuid tulemuseks on oluliselt universaalsem kompetents. Praegu jõuame kõikide kasutajate murede juurde ja saame parema tulemuse.

Meie IT-tiim jäi teenuse sisseostmisega väiksemaks. Miinus on teenust sisse ostes, et mingi osa kontrollist annad ära ja prioriteete tuleb partneriga pikemalt ette kokku leppida.

Kogu IT-kompetentsi ei saa sisse osta, kliendi pool peab ka olema keegi, kes asjast midagi teab ja on teenusepakkujale partneriks. Kui on väga ärikriitilisi asju, mille katkiminekul peab väga kiiresti ehk tundidega reageerima, võiks majas olla keegi, kes sellega hakkama saab. Kui teenuse poolepäevane puudumine annab tõsise löögi, siis tunni aja jooksul reageeriva teenuse saamine on väga kulukas ja kellegi väljasaatmine nõuab ikkagi aega.

Sven Ahtama, Saku Metall ASi IT-juht

Loo pikemaks lugemiseks telli Äripäev SIIT või osta päevapilet SIIT.

Autor: Urve Vilk, Mariliis Pinn