Kuidas vabaneda kriisiaja hindadest?
Majanduslikult ebastabiilsel ajal rakendasid paljud ettevõtted müüdavatele toodetele megaallahindlusi. Missugusel tasemel on hinnad praegu ja kuidas saaksid ettevõtted liigsoodustustest vabaneda?
Alustuseks ja saamaks teemast õigesti aru, tuleb selgusele jõuda või üle korrata, miks müügihinnad masuajal üldse hüppeliselt kukkusid. Äriühingud, mille loodud või turustatud kaubad on spetsiifikaga, mis eeldab pikaajalisi tootmisprognoose ja laovarusid, ei suutnud olemasolevaid mahte realiseerida. Nii tekkisid tagavarad, mida oli kohati mõttekam müüa kahjumiga kui alal hoida. Kõnealuses kontekstis pole vale võrrelda kaubavahetust ahelreaktsiooniga – otseselt või kaudselt on kõik müügivaldkonnad seotud ja järelikult mõjutavad üksteist. Vältimaks käibe kahanemist kriitilise piirini, püsimaks konkurentsis ja hoidmaks kliente, langetasid hindu ka ettevõtjad, kellel ehk otsest vajadust polnudki.
Automüüja Amserv Tähesaju esinduse müügidirektori Arthur Raichmanni sõnul hõlmasid kriisiaegsed kahjumitega müügitehingud vaid konkreetseid laoautosid, eri- ja tavatellimused toimusid normaalhindadega. “Hirm ja ebakindlus tuleviku suhtes sundisid toona suurt laovaru kahjumiga müüma,” rääkis Raichmann toonastest ühekordsetest soodustustest.
Mõni ettevõtja märkis, et majanduslikult kehv aeg ei olnud ajend korraldamaks hinnaalanduskampaaniaid, osas ettevõtetes välditi hinnalangust sootuks. “Masu ei mõjutanud meie allahindluspoliitikat. Kliendid võrdlevad hindu eri kauplustes üsna usinalt ja konkurentsis püsimiseks tuleb need nagunii minimaalsena hoida. Kui mingi kauba nõudlus jääb tublisti prognoosidele alla, tuleb muidugi alla omahinna müümist ette. Ei saa öelda, et see majanduse olukorrast otseselt sõltuks,” kõneles kauplust Tehnikatäht haldava Elmaksi Hulgikaubanduse juhatuse esimees Jüri Ellen.
