24. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Tühja ja mittevajaliku töö vältimise võimalikud variandid sõltuvad konkreetsetest olukordadest, aga kõigepealt tuleb need niiöelda üles leida ja kaardistada," rääkis Kaasik, kelle sõnul tihti osatakse "vilgas ja viljatu sebimine" kenasti muude tähtsate asjade vahele ära peita.

"Aga üldistades võin siiski öelda, et efektiivsuse tagavad hea töökorraldus ja läbimõeldud investeeringud, loomulikult on oma roll ka organisatsioonikultuuril.  Kui tööprotsessid üksipulgi ja tulemusest lähtuvalt lahti harutada ning selle järgi kogu edasine töökorraldus paika panna, ei tohiks mõttetutele asjadele enam kohta olla."

Kaasiku sõnul on kindlaim viis ebaefektiivsusesse kalduda muutunud olukordadele mitte reageerida, vaid jätkata nii nagu alati on olnud. "Kuna täna tunnetame kõik teravalt ka survet palkade tõusule, on mõistlik teha väike tasuvusarvestus ja võib-olla on nüüd juba tarvis ka rohkem investeerida, et tööjõu osakaalu vähendada," sõnas ta. "Efektiivsemaks saab süsteeme ka selge ja mõistetava tulemustasude süsteemiga - mida mõõdad seda saad. Kui boonuste teenimise võimalused ja igaühe roll selle mõjutamises on kõigile hästi selge, siis üldjuhul ka selle nimel pingutatakse ning töö on sellevõrra tulemuslikum."

Autor: Urve Vilk, Ain Kivesti