11. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kehakeelt loetakse, aga tõlgendatakse sageli valesti

Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam.

Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega – teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil, kirjutab teenindaja.ee. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel.

Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene “mõelda” keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund. Nii nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad:

silmside

kehahoiak

käeliigutused (žestid)

näoilme (miimika)

hääle valitsemine

riietus, soeng, ehted

distantsioonid

Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Kehakeele tõlgendamisel on kerge vigu teha ja mõned neist võivad su täielikult eksiteele viia.

Viga nr 1- kõige levinum viga on püüd lugeda kehakeelt isoleerituna ja teha liiga kiireid järeldusi. Ära püüa selgeks õppida eraldiseisvad signaale. Selle asemel vaatle kehakeelt stsenaariumidena, püüdes mõista selle avaldust teatud situatsioonist välja kasvanuna.

Viga nr 2 - teine levinud viga on oskamatus jälgida kehakeelt teatud aja jooksul. Üks asi on näiteks taibata, et inimese kehakeel väljendab viha, kuid sellest on vähe kasu, kui ei suudeta otsustada, kui tugev see viha on ja millises suunas inimese meeleolu areneb.

Üks paljudest kehakeele tundmaõppimise kasuteguritest on see, et muututakse teadlikumaks nii enese kui ka teiste käitumise suhtes. See omakorda muudab kokkupuuted teiste inimestega huvitavamaks ja rahuldustpakkuvamaks.

Lisaks on mitmeid kehakeele märke, mida sageli tõlgendatakse valesti, kuid mis tegelikult võivad mõnikord omada täiesti maist ja üldse mitte sügavat psühholoogilist tähendust.

Autor: Sekretar .ee, Rivo Sarapik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700