Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 5. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASi Elion Ettevõtted kliendisuhete juhi Kai-Riin Saluste sõnul jälgitakse sotsiaalmeediakanalitest regulaarselt Elioni Facebooki kontot, foorumit ning blogi. "Sotsiaalmeediakanalite analüütika jaoks kasutame erinevaid mõõdikuid. Näiteks jälgime kommentaaride, postituste jms tonaalsust ja fännide aktiivsust, mis näitab, kuidas Elioni brändi sotsiaalmeedias tajutakse. Lisaks jälgime, kui palju meid sotsiaalmeediakanalites mainitakse, st kajastuste arvu ja mainimisi kõikides kanalites," rääkis Saluste, kelle sõnul nii negatiivsed kui ka positiivsed kommentaarid on firma jaoks võrdse tähtsusega, kuna peamine on see, et klient saaks mistahes kanalis vastuse.

"Peame seda oluliseks, kuna soovime olla olemas nendes kanalites, kus on meie kliendid. Soovime, et kliendi jaoks oleks sotsiaalmeedia võrdne mis iganes teise klienditeeninduskanaliga Elionis," rääkis Saluste. "Proovime kommentaaridele vastata, kas siis otse kanalis või kui on konkreetne kliendipõhine küsimus, siis otsime lahenduse kliendiga edasi e-maili või telefoni teel, sarnaselt tavapärase teenindusprotsessiga. Kindlasti ei tasu negatiivseid kommentaare karta – küll aga on meil õigus ebatsensuursed kommentaarid  ja postitused oma lehtedelt eemaldada ning selle eest kasutajale hoiatus anda."

"Kindlasti tasub nii positiivsetele kui ka negatiivsetele kommentaaridele tähelepanu pöörata," sõnas Saluste. "Positiivne kommentaar on tunnustus meie ettevõttele ja klienditeenindusele ning negatiivsest kommentaarist tuleb esmalt aru saada - kas tegemist on teenuse rikke, probleemi või emotsiooniga ning siis sellele viisakalt vastata. Eesmärgiks on kliendi väärtustamine ja et klient saaks meiega mistahes kanalis kontakti."