Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 12. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige rohkem roose kingitakse juunis

Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos, kirjutab Statistikaameti blogis Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja Evelin Puura.

Lõikelillede impordi kõrgaeg oli 2007. aastal, kui Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse üle 20 miljoni lõikelille. Majandussurutis vähendas märgatavalt ka lõikelillede sissevedu ning 2009. ja 2010. aastal imporditi kummalgi aastal ligi 14 miljonit lõikelille, 2011. aastal vaid 12 miljonit. Seega on viimastel aastatel lõikelillede sissevedu vähenenud.

Ka lillemood muutub

Selle sajandi alguses imporditi Eestisse kõige rohkem nelke, alates 2004. aastast aga roose. Kui 2001. aastal moodustasid nelgid 45% lõikelillede impordist, siis 2011. aastal vaid 12%. 2011. aastal moodustasid roosid kõikidest imporditavatest lõikelilledest juba 69%.

Koolilõpetajatele kingitakse roose

Kui vaadata lõikelillede importi kuude kaupa, siis kõrgaeg on juuni. 2011. aastal imporditi juunis 1,3 miljonit roosi, mis oli 23% rohkem kui märtsis. See näitab selgelt, et lõpupidude ajal kingitakse juba rohkem lilli kui märtsis naistepäeva ajal.

Roose tuuakse Euroopast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast 

Meie kaubanduses müügil olevad lõikelilled on pärit väga erinevatest piirkondadest. Roosid on peamiselt pärit Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast. Üle 70% nelkidest on pärit Kolumbiast. Orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus.

Eesti lillekasvatus

Eestis katmikalal kasvatatavate lillede ja ehistaimede pind on selle sajandi algusega võrreldes kahanenud. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Katmikalal kasvatatakse nii lõikelilli, suvelilli kui ka toalilli.

Peamised Eestis kasvatatavad lõikelilled on roos, tulp, nartsiss, liilia ja krüsanteem. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peamisteks põhjusteks on kõrged majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700