3. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Algusest peale olnud tule- ja valgusefektid. Kuna tänavu on muutunud kontserdipaik – see on liikunud suure järve äärest Leigo väiksema järve äärde – siis on uudsed ka visuaalsed lahendused.

Elava tule vaatemäng. “Tulevärgi poole pealt mõtleme igal aastal välja uusi asju. Meile on öeldud, et ega sel aastal te küll enam eelmist üle ei suuda trumbata ja uhkemat tulevärki pakkuda, aga oleme ikka suutnud. Tuli ja tuleefektid on selle ürituse üks oluline osa ning me püüame seda teha ikka igal aastal uhkemini ja paremini,” rääkis Tiiu Tamm, Leigo Järvemuusika üks korraldajatest.

Enamus Leigo Järvemuusika visuaalsetest efektidest on valmistatud elava tule abil, mille kasutamisel ei hoia korraldajad fantaasiat tagasi. Traditsiooniliselt ujub Leigo järvedel festivali õhtutel sadu põlevaid küünlaid, lõõmab arvukalt lõkkeid, mille intensiivsust reguleeritakse kooskõlas muusika intensiivsusega, ning kerkib taevasse õhupallide kantud tuletäpikeste meri. Lisaks järvetagusel künkal moodustuvad tulemustrid ja muud visuaalselt efektsed lahendused.

Muusikud vaatajale lähemal. Tänavu on Leigo Järvemuusika festivali kese kolinud taas väiksema järve kaldale, kust festival kunagi alustas. See tähendab ühtlasi, et muusikud, kes eelmistel aastatel on esinenud keset Leigo suurt järve püstitatud lava, paiknevad tänavu veidi publikule lähemal. “Meile on ette heidetud, et suure järvelava pealt ei ole muusikuid nii hästi näha. Tänavu otsime teed taas vana hea Leigo Järvemuusika isikliku lähenemise juurde,” selgitas Tamm lava ümbertõstmise vajadust.

Festivali ala tõmbub seosed muudatusega veidi koomale, kuid see ei tähenda programmilise poole vähenemist. “Suur tulevärk ja õhtused kontserdid on endiselt kavas. Muusikat on umbes sama palju kui varasematel aastatel,” rääkis Tamm.

Põhjamaine kargus. Programm jaotub kaheks eriilmeliseks päevaks, millest esimese kava täidavad kergema muusika esitajad ning teisel päeval kõlab klassikaline muusika. Eelkõige on muusikavaliku kujunemisel jälgitud, et esitatav sobiks ümbritseva keskkonnaga.

“Kutsume siia neid, kelle muusikas on põhjamaist kargust, et see ühtlustuks maastikuga, milles seda esitatakse. Leigol on olulised maastik, avarus ja vaade ning muusika peab seda kõike toetama,” rääkis Tamm, lisades, et tänavustel esinejatel on kõigil põhjamaine hing sees olemas. Festivalil avapäeval esinevad Evelin Võigemast ja Hele Kõrve, Iiris Vesik, Mari Boine ning Siiri Sisask.

Klassikalise päeva programm on Tamme sõnul koostatud põhimõttel, et see ei oleks väga raske ning seda suudaks kuulata ka publik, kes harilikult klassikalist muusikat ei kuula. Samas nendib korraldaja, et just sümfooniline muusika sobib Leigole kõige paremini, kuna ükski teine muusikastiil ei täida seda maastikku nii hästi. Klassikapäeval on tänavu kavas klaverikontsert “Chopin järvel” Mihkel Mattiseni esituses ning kaks Neeme Järvi dirigeeritavat kontserti koos Eesti Noorte Sümfooniaorkestriga: Suuri avamänge läbi aegade ning Beethoveni 5. sümfoonia.

Leigo Järvemuusika festival 2012

3–4. 08 Leigo talu, Lutike küla, Palupera vald, Valgamaa.

Piletid: Pass 35 kuni 38 €

Autor: Urve Vilk, Mari Hiiemäe