Autor: Tiive Murdoja • 27. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

9 lõksu, mis mõjutavad meie käitumist ja valikute tegemist töökeskkonnas

Käesolev kümnend pakub meile aina enam valikuid. Meie elame infoühiskonnas, toimetame e-keskkonnas ja tunnemerõõmu suhtevõrgustikest.

Kiirus, paljusus ja võimekus on oluliselt kasvanud. Samuti pinnapealsus, pimesi eeldamine ning keskendumisraskused. Ent kuidas avaldab kiirus ja infoga ülekoormatus mõju meie otsustele ja valikutele, mida tööalaselt teeme?

Miski OÜ konsultant ja treener Margit Raid toob näiteks Stanfordi Ülikooli professori Sheena Iyengari hiljutise uuringu, mis näitab, et keskmine töötaja teeb 70 otsust päevas, seevastu juhi otsuste maht ühes päevas küündib 139-ni. Uurides otsustusprotsessi, leiti, et vaid 12% juhtudest, on aega otsuse vaagimiseks ja sisendinfo ning analüüsi tegemiseks rohkem kui tund. Enam kui pooltel otsustuskordadel on aega otsuse langetamiseks vähem kui 9-minutit.

Mis see uuring meile räägib?

1. Olles juhi abi ja juhi niinimetatud meeskonna liige, on väga suur vastutus meilt tuleva sisendinfo suhtes, sest aega kontrollida piltlikult öeldes, ei ole.

2. On väga suur oht, et meie jagatav lähteinfo on “kallutatud” meiepoolse arvamuse või hoiakuga ja seega mitteobjektiivne.

3. On väga suur võimalus, et kiired või paljukesi laua taga vaagitud otsused tehakse varasema mõjutuse või vähese süvenemise toel.

Just need samad varasemad mõjutused (sh. kõhutunne, vaist, harjumused või ka rusikareeglid) moodustavad LÕKSUD meie töös. Ja neisse on lihtne, kui mitte isegi öelda, mugav, kinni jääda. Aga suhteturunduslikud võtted annavad suurema edu, kui me oskame ära tunda ja ennetada harjumuste ja mõjutuste võrku meie ümber.

Margit Raid esineb 1.novembril ettekandega Äripäeva poolt korraldataval konverentsil "Kuidas säästa juhti ja iseennast", kus ta toob välja 9 lõksu, mis kirjeldavad käitumist ja valiku tegemist töökeskkonnas ning koosteaduslikult tõestatud selgitustega näitab ära võimalikud arengukohad.  Allolevalt intervjuu Margitiga.

Mis juhiabi antud teadmisest kasu saab?

Kui tootmisettevõte toodab tooteid, siis inimene toodab otsuseid ning juht koos oma meeskonnaga toodab juhtimisotsuseid. Et säästa aega ja energiat, on evolutsioon meid varustanud ökonoomsemate otsustamismehhanismidega, mida võib eesti keeles nimetada vaistlikeks ehk miski mõjuteguri poolt kallutatuks.

Me näiteks usaldame kosmeetikat ja muid spontaanseid tooteid valides tunnet, mida tekitab kaubamärk. Või nõuannet, mille oleme saanud sõbralt, kolleegilt või „miljonitelt tarbijatelt“. Selliseid otsustamist lihtsustavaid rusikareegleid või kallutusi nimetatakse psühholoogias heuristikateks.

Mõned heuristikad on kaasasündinud, näiteks kipume keskmisest enam usaldama ilusaid inimesi. Hmm, kas tunned end ära mõne otsuse tagasianalüüsimisel? Arvasid, et kui konkreetne inimene meeldib Sulle enam, siis järelikult ei tasu ka tema poolt pakutavas lahenduses või tootepakkumises kahelda? Ja nüüd küsimus: kas sellisel moel tehtud otsus on "lõksutatud" :)Enamik rusikareegleid haakuvad meiega läbi tööaastatega tuleva kogemuse, näiteks erinevaid inimgruppe puudutavad stereotüübid. Mõistagi on siin oluline märgata suunda: kogemuse jõud.

Suhteturunduse üks suuremaid alustalasid 21.sajandil reputatsioon.  Jälle üks lõksu langemise koht - pimesi eeldamine. Vahel kasutame heuristikaid teadlikult, enamasti aga automaatselt. Ja selleks on täielik õigus olemas! Sest ega minu ettekande eel ega järel ei tule Sul hakata liig suurt arutelu protsessi läbi viima  vähetähtsate otsute puhul, nagu kas võtta päevapraad koos ühe või kahe salatiga ning kas hallid sukad punaste täppidega või hallid sukad hallide täppidega.

Piiratud ratsionaalsuse printsiip aju ületööd takistava fuktisooniga ja lükkab kiirelt “mõtlemise” nupu aeglaselt tööle sellistes oludes. Ettekande kuulajana oluline hakata aru saama ja märkama, kus meie ümber toimiv võrgustik evib lõkse, mis võivad kahjustada tähtsate ning mõjusate valikut tegemist.

Mida võivad juhiabid oskamatu networkingu puhul ära rikkuda?

Aju töö tugineb lihtsustatult kaksikprotsessi teooriale - st. meis on alati olemas mõlemad, nii ratsionaalne ehk arutlev ning irratsionaalne ehk eelpool märgitud vaistlik. Aga põnevaks läheb siis kui meid on otsuse sündimise juures mitu. Vahel isegi palju - ehk mis siis saab kui meeskonnas tuleb otsuseid vastu võtta?

Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia teadur Andero Uusberg jagas alloleva näite: Richard Petty ja John Cacioppo uurimisrühma katses pidid osalejad kujundama seisukoha vaidlusaluses küsimuses, kas üksinda või mitmekesi. Kuna rühmas vastutus hajub, sundis vaid üksinda otsustamine osalejaid teemasse süvenema.

Eksperimendi tulemused näitasid, et kui süvenenud katseisikud lasid end mõjutada vaid kvaliteetsetest argumentidest, siis rühmaotsused sõltusid pigem perifeersetest mõjuteguritest nagu näiteks sõnumi allika omadused.

Seega seda katset networkingu keelde tõlkides küsime endalt: näiteks firma sünnipäevapidu planeerides, kui lihtne on suures grupis otsuseid tehes oma arvamust argumenteerida või kui raske on pärast toimunud sündmust kolleegide arvamusi kuulda teemal: ah oleks võinud... või oleks teadnud... Nii et pika jutu lühike vastus kõlab nii: me võime suurtes gruppides suheldes lubada jääda märkamata kvaliteetsed argumendid ja seeläbi kaotada efektiivsuses ning tulemuslikkuses.

Mis muutub, kui me oskame nendest lõksudest hoiduda?

Me oskame olla tõhusamad juhiabid ja meeskonna teadlike otsuste eest seisjad. Me oskame ära tunda, millal on kallutatud võtted meid eksiteele juhtimas ja saame sekkuda. Ja me saame juhtida networkingut teadlikumalt. Kasvõi näiteks kirjavahetuses ja teabe jagamises.

Jagan ettekandes 2011 sügisel Ühendkunigriikide maksuameti kaasuse varal väärt vihjeid, mis aitavad tõhustada kommunikatsiooni ning viia meid networkingus järgmisele tasemele!

**************

Margit Raid on õppinud Tallinna Tehnikaülikooli välismajanduse ja marketingi suunal, Diplomaatide koolis ning läbinud EBS-i magistriõppe konsultatsiooni erialal. 3 aastat täiendas ta teadmisi Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ja "kogemustekontole" kogus sisu TED Globalil 2010.

Ametialaselt on karjääriredelil läbitud astmed andmesisestajast tegevjuhini, ent miskit polnud päris see..

Otsides MiSKit tuli see ise luua. MiSKi on kaubamärk, mille alla on kogutud teadmised ja "tööriistakast" ettevõtete taylormade kontseptsiooniga sisetreeninguteks ja konsultatsiooniks ning inimeste tööalaseks toetamiseks nende eesmärkide saavutamisel. Mõjusaimaks töövahendiks peab eneseväljenduse oskustega tööd ning video tagasisidet; vaimustub

organisatsioonide kallutatud käitumismustrite juhtimisest.

Täpsemalt Margiti kohta loe: www.miski.ee

Täpsem info konverentsi kohta SIIT.

 

 

 

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700