Kui kasutada kuiva rehkendust, siis saaks auk täidetud, kui tõsta sotsiaalmaksu praeguselt 33 protsendilt 39 protsendile. Samas oleks see aga ülihalb lahendus, sest juba praegu takistab kõrge sotsiaalmaks väärtuslikumate töökohtade loomist. Pigem tuleks sotsiaalmaksu hoopis alandada või kehtestada mõistlikult madalale tasemele sotsiaalmaksu lagi.
Tõhus lahend oleks ka vanaduspensioniea praegusest kiirem tõstmine. Meie hulgas on palju füüsiliselt terveid ja terava mõistusega pensionieelikuid, kes leiavad, et pensioniiga on nende jaoks liiga madal. Neile soovitus: ärge minge vanaduspensioniea kätte jõudes pensioniametisse, vaid jätkake võimaluse korral töötamist. Või siis elage mõnda aega kogutud säästude arvelt.
Pensioni edasilükkamine on Eesti Vabariigis tehtud üsnagi atraktiivseks. Iga kuu pensioni edasilükkamist suurendab pensioni 0,9 protsendi võrra. Kui võtta aluseks keskmine 316eurone vanaduspension, siis tähendaks kaks aastat pensioni edasilükkamist 68eurost pensionilisa. Võrdluseks: sellise pensionilisa saamiseks peaks olema teise või/ja kolmandasse pensionisambasse kogutud umbes 15 000 eurot.
Hoolimata toredast boonusest on meil pensioni edasi lükanud inimesi aga vaid umbes 900 ehk vaevalt iga kolmesajas. Samas on olnud nõus osa pensionist loovutama (0,4% ühe kuu kohta) ning enne tähtaega pensionile läinud 20 600 inimest!
Siit soovitus tööandjatele ja pensioniametile. Hoidke tublisid inimesi pikemalt tööl ning soovitage pensionile minejale võimalusel riikliku pensioni saamine edasi lükata. Samuti võiks riik kaaluda suurendada pensioni edasilükkatajate „boonust“ ning vähendada ennetähtaegselt pensionile minejate pensioni.
Autor: Tiive Murdoja, Raivo Sormunen