Soonik tõi konverentsil Büroopraktik välja 5 võimalust, kuidas kaasata inimesi ja seeläbi parandada organisatsiooni sisekliimat ja -kommunikatsiooni.
1. KÜSI
Kõigepealt peaks KÜSIMA, mitte rääkima. Küsima läbi rahuloluankeetide, milline on info liikumise kvaliteet, küsima – kui hästi inimesed selles organisatsioonis tunnevad, milline on mikrokliima. Väga tähtis on sõnastada 2-3 põhilist uurimise küsimust. Kõige halvemad on standardankeedid. See, kuidas küsimustik kokku panna, see sõltub organisatsioonist ja uurimisküsimustest. Tuleb töötajatelt küsida seda, mis on kõige tähtsam, mida teada tahetakse saada.
2. KUULA
Teine oluline märksõna on KUULAMINE. Palju juhtub seda, et küsitakse küll, aga ei kuulata. Näiteks, kui viiakse läbi uuring, siis tõlgendus jääb juhtide juurde. Kui inimesed näevad, et pärast küsitlust ei järgne tegevusi, siis nad tunnevad, et neid ei ole kuulda võetud.
Uuringu tulemused võiks paari väiksema grupiga või kogu töötajaskonnaga läbi arutada, et saada kvalitatiivset infot. See on väga suur vahe, kui on tehtud küsitlus ainult kvantitatiivselt või siis saab ka kaasa rääkida, arutleda.
3. SUUNA
Kolmandaks oluliseks kategooriaks on SUUNAMINE. Organisatsiooni peaks ette kujutama nagu väikest saarestikku, kus erinevatel osakondadel on oma identiteet. Oluline on oma osakonna struktureerimine kindlate märksõnade alusel, et teada, millised inimesed organisatsioonis töötavad. Suunamise mõte on vaadelda organisatsiooni nagu ühiskonda.
4. KONTEKST
Üks kriitilisemaid märksõnu on KONTEKST. Millises kontekstis me oma ideid ellu viime. Kommunikatsioonijuhi puhul on konteksti tunnetamine üks olulisemaid oskusi. Ta saab olukorda pehmendada, leevendada või parandada, kui ta tajub konteksti.
5. KAASAMINE
Viimane märksõna on KAASAMINE. Inimesi tuleb kaasata neisse otsustesse, mis neid puudutab. Kui kaasamise puhul võib rahulolematust isegi suurendada, siis kuulamisega on eesti organisatsioonides iseloomulik, et tagasisidet antakse töötajaskonnale vähe või üldse mitte.
Kui te juhite oma meeskonda, siis tuleks sellele pöörata kindlasti suuremat tähelepanu. Ei taheta anda tagasisidet, eriti positiivset tagasisidet. Ja kui teile ei anta tagasisidet, siis küsige seda ise, andke märku, et vajate seda. Pinged vajavad väljaütlemist, kui on pinged välja öeldud, siis muutub meeskonnatöö positiivsemaks.
Mis on kõige olulisem, millest alustada sisekommunikatsiooni muutmist?
Soonik soovitab, et kui ettevõttes pole läbi viidud rahuloluuuringut, kui teilt ei ole küsitud, kui kvaliteetselt toimub info liikumine, siis seda peaks küsima. „Esimese sammuna võiks teha ettepaneku, et teeme näiteks kord aastas läbirääkimised, kuidas teha midagi paremini. Iga töötaja saab olla aktiivne, anda tagasisidet ja näidata, millisel moel võiks kogu organisatsioon paremini toimida,” julgustab Soonik.