Autor: Tiive Murdoja • 12. detsember 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 võimalust parandada sisekommunikatsiooni

Sisekommunikatsiooni võetakse tihti nagu tubli propagandat, kus kõige olulisem on ettevõtte lipp ja ettevõtte väärtused. MSMedia juhi Mart Sooniku sõnul paraku enam nii ei ole, inimesi peab järjest rohkem kaasama.

Soonik tõi konverentsil Büroopraktik välja 5 võimalust, kuidas kaasata inimesi ja seeläbi parandada organisatsiooni sisekliimat ja -kommunikatsiooni.

1. KÜSI

Kõigepealt peaks KÜSIMA, mitte rääkima. Küsima läbi rahuloluankeetide, milline on info liikumise kvaliteet, küsima – kui hästi inimesed selles organisatsioonis tunnevad, milline on mikrokliima. Väga tähtis on sõnastada 2-3 põhilist uurimise küsimust. Kõige halvemad on standardankeedid. See, kuidas küsimustik kokku panna, see sõltub organisatsioonist ja uurimisküsimustest. Tuleb töötajatelt küsida seda, mis on kõige tähtsam, mida teada tahetakse saada.

2. KUULA

Teine oluline märksõna on KUULAMINE. Palju juhtub seda, et küsitakse küll, aga ei kuulata. Näiteks, kui viiakse läbi uuring, siis tõlgendus jääb juhtide juurde. Kui inimesed näevad, et pärast küsitlust ei järgne tegevusi, siis nad tunnevad, et neid ei ole kuulda võetud.

Uuringu tulemused võiks paari väiksema grupiga või kogu töötajaskonnaga läbi arutada, et saada kvalitatiivset infot. See on väga suur vahe, kui on tehtud küsitlus ainult kvantitatiivselt või siis saab ka kaasa rääkida, arutleda.

3. SUUNA

Kolmandaks oluliseks kategooriaks on SUUNAMINE. Organisatsiooni peaks ette kujutama nagu väikest saarestikku, kus erinevatel osakondadel on oma identiteet. Oluline on oma osakonna struktureerimine kindlate märksõnade alusel, et teada, millised inimesed organisatsioonis töötavad. Suunamise mõte on vaadelda organisatsiooni nagu ühiskonda.

4. KONTEKST

Üks kriitilisemaid märksõnu on KONTEKST. Millises kontekstis me oma ideid ellu viime. Kommunikatsioonijuhi puhul on konteksti tunnetamine üks olulisemaid oskusi. Ta saab olukorda pehmendada, leevendada või parandada, kui ta tajub konteksti.

5. KAASAMINE

Viimane märksõna on KAASAMINE. Inimesi tuleb kaasata neisse otsustesse, mis neid puudutab. Kui kaasamise puhul võib rahulolematust isegi suurendada, siis kuulamisega on eesti organisatsioonides iseloomulik, et tagasisidet antakse töötajaskonnale vähe või üldse mitte.

Kui te juhite oma meeskonda, siis tuleks sellele pöörata kindlasti suuremat tähelepanu. Ei taheta anda tagasisidet, eriti positiivset tagasisidet. Ja kui teile ei anta tagasisidet, siis küsige seda ise, andke märku, et vajate seda. Pinged vajavad väljaütlemist, kui on pinged välja öeldud, siis muutub meeskonnatöö positiivsemaks.

Mis on kõige olulisem, millest alustada sisekommunikatsiooni muutmist?

Soonik soovitab, et kui ettevõttes pole läbi viidud rahuloluuuringut, kui teilt ei ole küsitud, kui kvaliteetselt toimub info liikumine, siis seda peaks küsima. „Esimese sammuna võiks teha ettepaneku, et teeme näiteks kord aastas läbirääkimised, kuidas teha midagi paremini. Iga töötaja saab olla aktiivne, anda tagasisidet ja näidata, millisel moel võiks kogu organisatsioon paremini toimida,” julgustab Soonik.

 

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700