Meedias tutvustatakse Sinilindu enamasti kohana, mille tegijad on samad kui Mustal Puudlil. Sellega on kindlaks määratud ka esmane sihtgrupp – need, kes teavad Musta Puudlit ja selle tegijaid.
Uued vanad road
Ettekandjalt kuulsime, et Sinilinnu peakokk on Kaarel (Kiivit) ja menüü aitasid kokku panna Põhjaka poisid. Minu kogemuse järgi pole vähemalt toidu poolest Puudel ja Sinilind võrreldavad – Sinilind lendab Puudlist kõrgemal ja pakub märkimisväärselt heal tasemel sööki-jooki.
Sinilinnu menüü on originaallooming, mitte masstoodang. Valik pole eriti suur, kuid kõik, mida jõudsime proovida, oli väga maitsev.
Esmalt kartulileib. Poleks arvanud, et mind kui kartulivabariigi kodanikku veel mõni kartulitoit võiks üllatada, aga Sinilinnu eelroogade hulka kuuluv lameleib tuli sellega toime. Natuke kartulipannkooki või -vahvlit meenutav krõbe leib oli vahva uudislooming. Ka selle täidis, siidine ricotta röstitud paprikaga, tundus mõnus.
Tavapärasele kanasupile oli Sinilind lisanud ürdiklimbid ning maitsestanud selle ingveri ja tšilliga. Lambakotlet oli sukeldunud lopsakasse tomatihautisse ja saanud lisandiks röstitud küüslaugusaia. Tuuletaskut täitis hapukas kreem.
Ühesõnaga – uudsust jätkus igasse rooga, ilma et see oleks tundunud originaalitsemisena.
Maitsed oli tasakaalus, selgelt eristuvad, arusaadavad, kuid kõike muud kui igavad. Omaette vaatamisväärsus oli koogivitriin. Kuuldavasti on need imeilusad koogid ka väga maitsvad, aga minust jäid nad seekord maitsmata.
Ruumi igale maitsele
Sinilinnu kohvikuossa pääseb Müürivahe tänavalt. Pisike silt uksel teatas eelmise nädala neljapäeva õhtul: “Lenna ja Mihkel kohvikus Sinilind. Uksed avatakse kell 19 ja kontserdi algus 20.” Rohkem kui Lenna ja Mihkel huvitas mind Sinilinnu menüü. Üks ei seganud aga teist. Kunagine kinomaja mahutas ära nii kultuurinäljas kui ka lihtsalt näljas inimesed. Kontsert oli omaette, sööjaid see ei seganud, küll aga lõi õhtustamisele eriliselt nostalgilise koolipidude atmosfääri.
Rõõmustan südamest, et kinomaja teenekad ruumid on taas kasutuses. Kui seinad kõneleksid, oleks sealsetel palju lõbusaid, isegi pööraseid lugusid rääkida. Kõik kordub: ka kohviku Sinilind värvikaim osa on publik. Milline ammendamatu fantaasiarikkus ja pühendumus omaenda isiksuse disainimisel! Mõningat korduvust võis täheldada vaid teatud laadi prilliraamide ja kaabude sagedases esinemises ning meesisikute sallikandmisviisides, kõik muu oli erakordselt originaalne.
Kellele meeldivad F-hoone, Boheem, Kamahouse ja Must Puudel, sellele meeldib ka Sinilind. Sealjuures julgen arvata, et Sinilind meeldib või hakkab meeldima ka neile, kes tahavad hästi süüa, kuid selle eest mitte liiga palju raha välja käia.
Sinilind
Aadress: Müürivahe 50, Tallinn
Telefon: 53 406 486
Avatud: 12–22
Punkte kokku: 26
TOIT
10/10
TEENINDUS
10/8
INTERJÖÖR
10/8
PÕHIROOGADE HINNAD: 6–9 eurot
Autor: Heidi Vihma, Tiive Murdoja