5. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööõnn on põhiõigus

Kaasaaegses tööfilosoofias räägitakse tööõnnest kui põhiõigusest, valikute tegemisest unistusi kuulates ja eneseteostusest, mis suurendab konkurentsivõimet ja toob rahulolu, kirjutab karjäärinõustaja Tiina Saar.  

Noor inimene on valikuid tehes justkui astunud suure valguse kätte, mis silmi pimestab. Veel ei näe, mis paistab ees, kuidas tulevik on kutsuv ja natuke ehk hirmutav. Seepärast nimetatakse iga 17-30 Odüsseuse aastateks – perioodiks, mil on mõistlik end otsida, maailma avastada, endas selgusele jõuda. Väga raske on valikuid teha vaid ülikoolide – koolide kutsuvate reklaambännerite pealt, või erialade kirjelduse põhjal. Samuti on tänaste noorte vanemad n-ö teise põlvkonna inimesed tööturu mõistes. 50+ inimesed ei tunne end samuti tööturul hästi. Nende nooruses õpiti sageli eriala eluks ajaks. Liigne initsiatiiv polnud teretulnud, tööandjaid tajuti autokraatsena, tööd koormava kohustusena. Seepärast ei julge noored ka vanemate soovitusi täie tõe pähe võtta.

Peamine küsimus selles vanuses on: kes tunneb mind piisavalt, et öelda, mis mulle sobib? Kes suudab anda ülevaadet võimalustest, teaks, kuhu tööturg lähima paarikümne aasta jooksul suundub? Kust võivad noored teada sellistest ametitest nagu IT-aednik, aerooperaator, teadusteatri näitleja, rekreatsioonispetsialist, kasutatavuse disainer  ja paljudest teistest, mida iga päev kui seeni pärast vihma juurde tekib, sest tööturul nagu mujalgi majanduses toimub eri valdkondade ühinemine.

Keskharidussüsteem seda tuge täna ei paku. Töö sellega võiks alata juba algklassides. Just lapsepõlveunistusi tasuks analüüsida, et leida valdkonnad, kuhu inimene orgaaniliselt sobib. Kui sa aga näed lapsepõlves vanemaid, kes on töötud, pole oma tööga rahul või rabavad läbipõlemise piiril, jääb inspiratsioon kodust saamata. Kui inimest ei õnnistata eeskujudega ega kogemustega haridustee kõrvalt (teenindavad töökohad, malevad, maatööd, lehe- ja maasikamüük, projektid jm), jääb ka kogemustarkus tulemata ning vundament loomata.

Kui vaadata probleemi tööandjana, siis paljudesse teadmuspõhistesse, administreerivatesse, abistavatesse ametitesse üldisema kõrgharidusega noored siiski passivad. Ei tasuks üle tähtsustada asjaolu, et pärast ülikooli piimajõed ja pudrumäed ei oota. Enda ülestöötamine ongi suur töö. Tasub proovida sisse imbuda valdkonda, mis paelub või mida õppisime. Kas või vabatahtlikuna, assistendina. Üsna levinud on kaleidoskoopkarjäär, kus eneseteostus ehitataksegi mitmele vaalale, sest pole võimalik leida tööandjat, kes tagaks kogu vaja mineva sissetuleku ja rahulolu. Ja selleks, et tööd leida, ei peaks ainult meedias ilmuvaid töökuulutusi jälgima. Suurem osa on varjatud, sest värbamine toimub otse andmebaaside kaudu.

Kinnitust on leidnud, et kõige tõhusam on pärast põhjalikku eneseanalüüsi ja dokumentide korrastamist (ligi 80% CVdest, mida tööandjad iga päev sõeluvad, ei ole piisavalt informatiivsed või inspireerivad) otse kandideerida ettevõtetesse, mis tõeliselt huvitavad, ilma et seal tööpakkumist oleks. Tööandjad tajuvad sageli, et asjalike noorte hulgas leidub n-ö new age-tegelasi, kes ei ole eriti nutikad (loe: haridustase on nõrk) ega ka eriti töökad, kuid nõuavad oma õigusi, tahavad chillida ja grillida. Nutikad, töökad, pühendud ja vahvate isikuomadustega noored jõuavad varem või hiljem haljale oksale, hoolimata sellest, mis on tööturu seis.

"Kuidas ära tunda perspektiivikad kandidaadid õnneotsijate ja läbikukkumissündroomiga tööotsijate hulgast ning näidata end tööturul nii, et talendipotsentsiaalid meid märkaksid, räägib Tiina Saar 10. aprilli loengul "Uus värbamiskontseptsioon".

Autor: Tiive Murdoja, Tiina Saar

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700