22. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis mullu IV kvartalis 2,1%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuuendat kvartalit järjest.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 907 eurot, novembris 887 eurot ja detsembris 957 eurot, teatas statistikaamet.

Keskmine brutotunnipalk oli IV kvartalis 5,53 eurot, see kasvas 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,6%.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 20,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,6 protsendipunkti. Ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,3%.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga 4,5% rohkem töötajaid kui 2011. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 11,0% ja 13,2%).

Keskmine brutokuupalk tõusis 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige vähem finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (2,8%) ning brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse palgatöötajatel (0,9%).

Eelmise aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1249 eurot ja tunnis 8,08 eurot. Aasta varasemaga võrreldes oli tõus vastavalt 6,4% ja 7,2%.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusalal (10,8%) ning tunnis ehituse tegevusalal (12,9%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige vähem haldus- ja abitegevuses (3,0%) ning tunnis majutuses ja toitlustuses (1,4%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal oli valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Autor: Tiive Murdoja, Indrek Kald