Autor: Tiive Murdoja • 25. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lääne inspektsiooni juhataja Üllar Kallase sõnul võime suulisi kokkuleppeid ja lubadusi kokku võtta lühikese rahvapärase ütlemisega „mees annab sõna, mees võtab sõna“ ja me peamegi sellega arvestama.

Kuid juriidilisest küljest vaadatuna tuleb eelistada kõikide kokkulepete kirjalikku vormi, mida on võimalik vaidluse korral tõendamisel kasutada.

Tööinspektsioon puutub selliste lubaduste andmisega tihti kokku läbi töötajate, kes on asunud tööle kirjalikku lepingut vormistamata. Töötaja töölemeelitamiseks lubatakse soodsaid töölepingu tingimusi, kuid tööle asudes ja esimesel palgapäeval on tihti reaalsus osutunud hoopis teiseks.

„Seega kokkulepitud töötasu saamiseks ja vaidluste vältimiseks töötasu osas tuleb alati sõlmida töötasu kirjalik kokkulepe, milles töötasu suurus ja maksmise tingimused on võimalikult täpselt ja mõlemale poolele üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud. Töölepingu tingimuste muutmine tuleb samuti vormistada kirjalikult“, lisas tööinspektor-jurist Anne Pärnat.

Töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Rikkumise olulisust hinnatakse igal konkreetsel juhul eraldi, võttes arvesse kõiki olukorda puudutavaid asjaolusid. Oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

Tekkinud töövaidluse korral on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Siinkohal tekib küsimus vastava kokkuleppe tõendamisest, s.t. millega töötaja suudab tõendada, et tal oli tööandjaga töötasu suurendamise osas kokkulepe (näiteks kirjaliku kokkuleppe puudumisel tunnistajate ütlused).

Loe lisaks tööõiguse teemadel SIIT.