1. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Algul ehmatasid kõik ära, et oh issand, nüüd tuleb seda aruannet kirjalikult täitma hakata. Tegelikult on olemas seitse kategooriat ettevõtetele, kes seda aruannet täitma peavad. Näiteks ehitused, kõrghooned, tööstus- ja laohooned, kus on üle 1500 m2 pinda, lisaks kogunemisruumid, koolid ja lasteaiad," räägib Tuleohutuse OÜ ekspert ja tuleohutusspetsialist Aivar Põlda.

1. septembril 2010 hakkas kehtima tuleohutuse seadus, mis muutis seniseid asutuse ja ettevõtja kohustusi tuleohutuse tagamisel. Kui varem piirduti vaid sellega, et kohapeal käis tuleohutusekspert kontrollimas, kas nõuded täidetud, siis nüüd on vaja korra aastas esitada ka kirjalik tuleohutusaruanne.

Põlda sõnul on see süsteem võetud Rootsist ning lõppenud aasta oli esimene, kui aruande esitamine oli ettevõtetele kohustuslik. Aruandeks on vaja täita mitme A4 lehekülje pikkune ankeet. Kui ettevõttes on aastaid juba olnud üks kindel inimene, kes tuleohutusteemaga tegeleb ja selle eest vastutab, võib seesama inimene Põlda hinnangul nüüd ka ankeeti täita. Kui ettevõttes sellist inimest pole, võib appi palgata spetsialisti.

Kahtluse korral abi inspektorilt

"Arusaamatus võib tekkida ankeedi täitmisel näiteks selles osas, et enesekontorolli peavad esitama kogunemishooned, kus on alaliselt viibimiskohti 50 inimesele - kuid mõned ettevõtted ei oska seda määrust tõlgendada," selgitas Põlda. "Kui vaadata ettevõtja pilgu läbi, siis on ankeedis palju keerulisi mõisteid, puuduvad ka seletuskirjad ja kommentaarid," kritiseeris ta ankeedi vormi, mis tema sõnul vajaks veel korrigeerimist ja lihtsustamist. Kui määrusest õigesti aru ei saada, võivad mõned ettevõtted käega lüüa ja loota, et nemad aruannet esitama ei pea - kuid keegi sellest ei pääse.

Põlda on ka ise koostanud nö hädas ettevõtetele tuleohutusaruandeid ja kuigi ta on paberitega tuleohutusspetsialist, on ka tema mõnd punkti valesti tõlgendanud. Siis on päästeamet aruande tagasi saatnud. "Palju on segaettevõtteid ning tööstus- ja laohooneid, mis on suure põlemiskoormusega. Kui on väikepõlemiskoormus, siis ettevõte arvab, et ei pea aruannet esitama. Kõige lihtsam on siis helistada inspektorile ja küsida, kas on vaja aruanne esitada või mitte," soovitas Põlda.

Tegelikult on hea, et Eestis on selline lahendus rakendunud, leiab Põlda. "Tuleohutuse enesekontroll paneb tuleohutusnõuete täitmise reaalsele valdajale," põhjendas ta. "Varem omanik vastutas nii, et elas samal ajal Austraalias või mujal ja delegeeris rentnikule vastutuse edasi. Kuid nüüd uus seadus ütleb, et ettevõte, kes ruumi valdab, vastutab ka nõuete täitmise eest," tõi Põlda välja põhilise sisulise muutuse.

Kõrvale hiilida ei saa

Põlda sõnul tegid nemad oma lepingulistele klientidele esimesed aruanded tasuta ära. "Tean, et osad ettevõtted ostavad selle teenuse sisse," rääkis ta erinevatest võimalustest ja lisas, et möödunud aasta oli tuleohutuskoolituste vallas ka hea rahateenimise aasta. Siis ajas tema sõnul üks koolitus teist taga. "Hinna puhul oleneb kõik objektist. Kui tuleohutus on varem korras olnud, personal koolitatud, on olemas tuleohutuse dokumentatsioon jms, siis peaks aruande materjalide kogumine ja ankeedi täitmine jääma 50-150 euro kanti," rääkis ekspert.

Viru Keskus on üks ettevõtteid, kes eksperti ei palganud ja sai aruande ise esitatud. "Tegime selle aruande ära jah, polnud midagi nii väga keerulist," lausus telefonis keskuse haldusjuht Rain Luks.

"Iga ettevõte peab ise ennast pidevalt kontrollima ja vaatama, kas tuleohutus vastab nõuetele," rääkis Luks, kelle sõnul korraldavad nemad korra aastas keskuses ka evakuatsiooniõppuse. "See on meil kohustuslik. Meil on inimene, kes vastutab kogu maja tuleohutuse eest," lisas Luks, kelle sõnul korraldavad nad oma üürnikele ka igal aastal tuleohutuskoolitusi.

"Sellest ei saa kuidagi kõrvale hiilida või sellest aruandest mitte teada. Eks igasuguseid ettevõtteid võib olla, aga suured nagu meie ei saa kindlasti kuidagi kõrvale hiilida," lisas Luks.

Autor: Kaisa Gabral, Tiive Murdoja