20. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maitsvad toidud ja nendega sobivad veinid ei peaks restorani tegema eriliseks, selleks nad ju olemas ongi, et head sööki ja jooki pakkuda. Mõni koht aga suudab siiski üllatada. Enamasti heas mõttes, kuigi on ka selliseid, mille viletsust ei jõua ära imestada.

Dominic üllatab ka, aga mitte kohe: ta avaneb aeglaselt, eriti siis, kui juhtud terrassil või esimeses tagasohoidlikus saalis istuma ega saa osa unikaalsest sisearhitektuurist. Nägemata jääb sel juhul, millised väärtused tagaruumides peidus on: spetsialistid väidavad, et praegune restoranisaal, kunagine keskaegse kaupmehemaja peretuba, kuulub kõige paremini säilinud keskaegsete eluruumide hulka Tallinna vanalinnas.

Maitsete pillerkaar

Pikale ajaloole viitavad erilised aknad ja mitmest ajast pärinevad sisekujundusdetailid. Selline ruum on iseenesest ainukordne ja eriline, seda rõhutavad ka laudade viimistletud hõbe-valged katted, õrn muster veiniklaasidel, minevikuhõngulised noad-kahvlid.

Aga nagu öeldud, terrassile ja esimesse saali see kõik ei ulatu, seal esindab restorani vaid söök ja jook. Menüü algab suhteliselt tavaliselt, eelroogade hulgas erilisi üllatajaid ei ole. Stiilinäideteks sobivad külm vasikaliha tuunikalakastmega, siia-tartar pošeeritud munaga, roheline salat Kalamatsi kitsejuustuga.

Nimetused on tavalised, maitsed aga erilised: ilusad selged kombinatsioonid, tekstuurid, värvid, lõhnad. Eelroad jätavad ruumi pearoogadele, neil on jõudu ja selget joont. Lambakarreed täiendab harknääre, peediorsotto ja kaalikakreem, praetud pardifileed pardimaks, kartulipastinaagipüree ja punane pirn. Valik pole suur, viis-kuus eel- ja samapalju pearoogi, aga nende omavaheline kombineerimine on lihtne, mänguruumi jätkub.

Rikkalik veinivalik

Kui toidu juurde veinisoovitusi küsisin, oli näha, et ettekandja ei pidanud vastuseid kohapeal välja mõtlema, sellele oli juba varem mõeldud. Oi, kuidas ma olen tüdinenud söögikohtadest, kus küsimusele, millist veini te pardi (sea, lamba, veise) juurde soovitate, vastatakse küsimusega, et neil on punast, valget ja roosat, millist ma soovin.

Üks klaasiga pakutav vein oli isegi end veinirestoranina esitlevas Dominicis otsas. Mis pani imestama, sest veinivalik on neil tõesti hea. Ettekandja tuli aga ebameeldivast olukorrast auga välja, tuues kahte veini proovida ja mõlemad sobisid, üks neist isegi väga hästi.

Maitsetest ja tekstuuridest võlutud, oli vaja mõnu veel magusoidu ja kohviga pikendada. Magustoitu valides kõhkles mu lauakaaslane pikalt, uuris, mis on mis, unustas vahepeal ära ja küsis uuesti, nii et pika arutluse tulemuseks tõi ettekandja talle omal initsiatiivil kogunisti kaks magustoitu – ühe selle, mille ta oli tellinud, ja teise, mille kohta ta oli pikalt küsimusi esitanud. Olen kindel, et nüüd jääb talle igaveseks ajaks meelde, mis asi see panna cotta siis ikkagi on.

Dominic

Aadress: Vene 10, Tallinn

Telefon: 6410 400

Avatud: E–L 12–24, P 12–21

Punkte kokku: 28

TOIT

10/9

TEENINDUS

10/10

INTERJÖÖR

10/9

PÕHIROOGADE HINNAD: 15–19 eurot

3 pilti

Autor: Heidi Vihma, Tiive Murdoja