12. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Tööandjad on vestlustes märkinud, et töökultuur riigisektoris on nii erinev, et inimesed ei pruugi äriettevõtte kiire töötempoga kohaneda," selgitas ta. Tööandjaist oli üsna palju neid, kes ütlesid, et riigisektoris töötamine võib kandidaadile hoopis kahjuks tulla.

Muuhulgas üllatas Seederit ka see, et kui meeste seas on levinum ettevõtluse eelistamine palgatööle, siis on need just noored mehed, kes eelistavad pigem oma ettevõtet kui palgatööd.

Seeder märkis, et Eestis on justkui kaks tööturgu – väikeste ja suuremate ettevõtete oma, kus inimesed liikuda ei pruugi. "Üllatav oli see, et suuremate ettevõtete töötajad on rohkem valmis töötama ka väiksemates organisatsioonides, väikeettevõtetes töötavad inimesed suuremates organisatsioonides pigem ei soovi töötada," nentis ta.

See tähendab Seederi sõnul, et suurematel organisatsioonidel on kehvemad võimalused väikeettevõtetes töötavaid inimesi värvata.

Ka töökoha vahetuse põhjused olid Seederi sõnul huvitavad. Lisaks rahalistele tasudele pidasid töövõtjad oluliseks enda vajalikuna tundmist. Suur osa töövõtjatest arvas, et nende töötasu lähema kuue kuu jooksul ei muutu.

Samuti märkis Seeder, et üllatavalt on viiendikul alla 50 töötajaga ettevõtteist keskmine palk miinimumpalga tasemel. "Ma ei oleks uskunud, et see osatähtsus nii suur on. See tähendab paratamatult, et alampalga kasv mõjutab üsna palju ka keskmise brutopalga näitajat," nentis ta.

Seeder märkis, et osades sektorites on palgasurve aktiivne, töötajad küsivadki rohkem palka ja ettevõtted pingutavad, et seda neile võimaldada. Teistes on palgasurve pigem passiivne. "Töötajad ei looda, et nende palk muutub ja tõenäoliselt hääletavad jalgadega, kui väga raskeks läheb," selgitas ta.

Tööandjad nimetasid palgatõstmise suurimaks eelduseks tööviljakuse kasvu. Seederi selgitusel on ettevõtteil õnnestunud väiksemate kuludega suuremat tulu toota ja see võimaldab ka põhipalku tõsta. Seeder viitas Mare Kusma öeldule, et tööturg seisaks justkui paigal – palgatöötajaid juurde ei ole tulnud. "Kui ettevõtted tahavad mahtusid kasvatada, aga inimesi juurde värvata ei ole võimalik, siis peavadki nad efektiivsusesse panustama," märkis Seeder.

Autor: Tiive Murdoja, Marta Jaakson