Autor: Tiive Murdoja • 7. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas vitamiinide ostmine on raharaisk?

Kes ei teaks, et kevadväsimuse ennetamiseks ja keha turgutamiseks tuleb võtta vitamiine. Paljud usuvad, et õiged toidulisandid hoiavad ära krooniliste haiguste tekke ja lisavad koguni elupäevi.

Paraku on suur osa apteegis müüdavatest toidulisanditest kasutud ja mõne tarvitamine teeb pigem kahju. Nii väidavad kolm põhjalikku uurimust, mis ilmusid äsja ajakirjas Annals of Internal Medicine, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal novaator.ee.

Esimeses uuringus jälgisid teadlased ligi kuut tuhandet üle 65 aasta vanust meesarsti, kes võtsid iga päev kas multivitamiine või platseebotablette. Iga paari aasta tagant hinnati katsealuste vaimset võimekust ja mälu. Kümnekonna aasta möödudes polnud vitamiinivõtjate vaim sugugi teravam kui nendel, kes said iga päev platseebot. Seega pole korralikust vitamiinivõtmisest vaimse võimekuse hoidmiseks midagi kasu.

Teises uurimuses jälgiti infarktist taastujaid. Üle 50 aasta vanused inimesed said korralikku taastusravi. Lisaks võtsid osad neist 28 komponendist koosnevat multivitamiini ja teised said platseebosegu. Selgus, et multivitamiinide võtmine ei halvendanud inimeste olukorda, kuid paraku polnud sellest tervisele ka mingit kasu.

Kolmas uurimus koondas ravijuhiseid hindav USA ennetusteenuste töörühm ligi 30 erineva analüüsi tulemused, mis sisaldas poole miljoni inimese andmeid.

Analüüsi põhjal ei vähenda vitamiinid südame-veresoonkonna haigustesse ega vähki haigestumise tõenäosust. Samuti pole neil eluiga pikendavat mõju.

Uurimused avaldanud ajakirja Annals of Internal Medicine toimetaja Edgar Miller USA Baltimore´i Johns Hopkinsi ülikoolist kinnitas, et sarnase tulemuse on andnud ka paljud varasemad uurimused. Sellest hoolimata ostavad inimesed vitamiine ja tarvitavad neid üha suuremates kogustes.

Milleri sõnul võivad olla siin psühholoogilised põhjused. Reklaamidega luuakse illusioon, et me elame pidevas vitamiinipuuduses. Inimesed hakkavad seetõttu kahtlustama, et nende toidusedel pole piisavalt mitmekülgne ja otsustavad igaks juhuks vitamiinide võtta.

Milleri kinnitusel võivad kõik tavapäraste toitumisharjumustega ja terved inimesed olla kindlad, et nad ei vaja vitamiine. Toidulisandid ei väldi kroonilisi tõbesid ega pikenda elu, seega pole nende kasutamine õigustatud ja neid tasub pigem vältida. Näiteks A-vitamiini suures kogus tarvitamine on pigem kahjulik.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700