16. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas valida tööks vajalikku nutitelefoni?

Nutitelefon on nagu väike arvuti, millega tuleks telefoni töövahendiks ostes ka arvestada.

Veel viis aastat tagasi oli võimalik üsna lihtsalt müüa mobiiltelefone nende tehnilistest parameetritest tulenevatest võimalustest eri ametites töötavatele inimestele. Tänaseks on see EMT seadmete müügi osakonna juhi Ardi Ratassepa sõnul märksa keerulisem, sest sama nutitelefoni katab oma võimalustega vajadusi seinast seina.

Siiski on mõned lihtsamad parameetrid ja vahendid, mille järgi nutitelefoni osta sooviv klient saab endale valid sobivaima töövahendi.

“Kui minna detailsemaks ja vaadata, kellele mida, siis tuleb vaadata, mis on nutitelefoni baasvarustuses,” sõnas Ratassepp. “Telefoni ostma minnes tuleks vaadata asja selle pilguga, mida telefoniga tahetakse. Tüüpiline vastus on – ma tahan ainult helistada, aga reaalselt on nutitelefon nagu väike arvuti ja sellega saab päris palju ära teha.”

1. Vastupidavus ei ole baasvarustuses

Tavaline nutitelefon on Ratassepa sõnul lihtsalt tarbeelektroonika, mille tootmisel ei ole arvestatud põrutus- või veekindlusega. “Võtame iPhone’i,– mõnel juhul piisab kergemast kukkumisest ja ekraan on katki, teisel kukub asfaldile, ei juhtu midagi – see on puhas juhus ja õnnemäng,” sõnas ta. “Kui on vaja natukene tugevamat asja, siis selleks on olemas IP klassiga telefonid,” lisas Ratassepp. IP klassi number näitab Ratassepa sõnul, kui tolmukindel, põrutuskindel või veekindel telefon on. “Reeglina, mida suurem number, seda parem, tugevam ja töökindlam.”

Samsungil ja Sonyl on olemas IP klassiga tele­fonid, mis ei ole lihtsalt pritsmekindlad, vaid konkreetselt veekindlad. See võimaldab teatud nutifonide mudelitel jääda töökorda ühe meetri sügavusel vee all kuni 30 minutiks.

2. Multimeedia võimalused

Teiseks suuremaks eristajaks on nutitelefonidega kvaliteetsete heli ja pildisalvestiste tegemine, mis võimaldab oma tööd teha meedia ja kommunikatsioonivaldkonna inimestel. Kvaliteetsete fotode tegemiseks ei ole Ratassepa sõnul vaja võimalikult palju megapiksleid, nagu inimesed tihtipeale arvavad, vaid kvaliteetset optikat. “Foto kvaliteet sõltub sellest, mis optika on reaalselt telefonis sees. Kui suur on lääts ja kas tal on ainult digitaalne suum või ka optiline suum, seal on päris suur vahe,” sõnas ta. Optiline suurendus on vajalik selleks, et teha ka kaugelt hea kvaliteediga foto ning optiline suum võimaldab pildile tuua rohkem esile detaile.

“Aga kaamera optika ja pikslite tants käib reeglina käsikäes. Kui näiteks Samsung ja Sony lisavad kaamerasse piksleid, siis reeglina on nad seda optika poolt jälginud. Samuti näiteks on Nokia Lumia telefonidega puhul pandud rõhku pimedas pildistamisele, kui valgus on piiratud,” lausus Ratassepp.

Samuti on tema sõnul HTC hakanud megapikslite asemel võtnud kasutusele tehnoloogia, mis puhul on megapikslite asemel multipikslid. “Kui ma ei eksi, siis oli seal ainult neli megapikslit spetsifikatsioonis, aga tegelikult ei ole see enam teiste telefonidega võrreldav ja pilt on võrreldav Galaxy S4ga,” lisas ta.

3. Infomahud

Olulisel kohal on multimeediaga tegelevatele inimestele ka riistvara jõudlus, kuna suuremahuliste andmete edastamiseks on tarvis telefoni, mis suudaks digitaalse info hulgad edastada ilma viperusteta. “Ütleme nii – mida parem mudel tootja vaates, mida paremate tehniliste omadustega, seda kiiremini töötleb riistvara telefoni operatsioonisüsteeme ja protsesse. Kui on suuremahulised tehingud – failivahetused näiteks –, siis telefon ei muutu aeglaseks või nii aeglaseks nagu odavamad mudelid, millel on väiksema jõudlusega protsessorid,” lausus Ratassepp.

Ostjal tuleb ka selgeks teha, kui suuri andmemahte tal on tarvis telefonis hoida. “Võib tekkida küsimus, kas telefonil üldse mälu nii palju on, kuhu andmeid salvestada,” sõnas ta. Mälumahu suurendamiseks saab erinevatele telefonidele lisada mälukaardi, mille abil on võimalik mälumahtu suurendada kuni 64 giga­baiti.

Viimase punktina tuleks tema sõnul tähele panna, millist andmeside edastusviisi nutifon toetab, kuna erinevad andmeside toed on erinevate edastuskiirustega. “Täna on juba kõige odavam ja tavalisem nutitelefon täiesti korraliku 3G andmesidekiirusega. Aga operaatorid pakuvad juba ka 4G ehk LTE kiirusi,” sõnas ta. Tuleb selgeks teha, kas mudelil on 3G või 4G ehk LTE tugi. “Ja siin ei ole seda probleemi, et peab ostma kõige kallima mudeli, et LTE tugi oleks olemas. On olemas ka täiesti korralikud keskklassi LTE telefonid,” lisas Ratassepp.

4. Konsulteerige turvalisuse teemal oma ettevõtte IT-töötajatega

Kui nutitelefoni soovitakse osta ka kontoritöö pikenduseks, siis tuleks Ratassepa sõnul vaadata, mis platvorme tööl kasutatakse. “Kui on tehtud kõik Windowsi platvormi peal ja seal on ka vastavad turvalisuse nõuded ja lahendused, mis töötavad ainult Windowsi peal, siis on ilmselt ühilduvuse pool lihtsam, kui töötajal on Windowsi-põhine telefone,” sõnas ta.

Ratassepa sõnul võiks ärikasutaja eelistada just nimetatud platvormil nutifone. “Windows on alati rõhku pannud ärikasutaja turvalisusele. Ükskõik kas Windows on tahvelarvutile või telefonile,” nentis ta. Samas kui on tarvis nutitelefoniga saada ligipääsu ettevõtte sisevõrku, siis tasub tema sõnul küsida nõu ka inimese käest, kes IT-turbega tegeleb. “Seal võivad olla tarkvarapiirangud või rakendused, mis loovad turvalist kohtvõrku. Tuleb selgeks teha, kas ettevõtte kohtvõrk on ühildatav Androidi või Windowsiga. Reeglina on selleks lisaaplikatsioonid, mida tuleb kohtvõrguga ühildamiseks alla laadida, aga seal võib olla sees erisusi – kõiki aplikatsioone ei ole tehtud kõikidele platvormidele,” selgitas Ratassepp.

5. Küsige ametile vastavaid lisa­vahendite võimalusi

Kõikidel platvormidel (iOS, Android, Windows jne) on olemas programm, mis laseb Ratassepa sõnul vaadata ja töödelda Microsoft Wordis, Excelis ja Powerpointis tehtud dokumente. “Küsimus on selles, kas töötajad saavad oma tööd teha ka kaugtööna, siis tuleks vaadata aplikatsioone – kas Apple pakub vastavat programmi või Android või Windows,” lisas ta. Masskasutuses kasutavad rakendused on olemas kõigil kolmel platvormil. Aga kui läheb spetsiifilisemaks, siis tuleks vaadata, kas telefonis kasutusel oleva platvormi jaoks on loodud vastavale erialale vajalikud aplikatsioonid.

Ratassepp toob platvormide ühilduvuse oluliseuse näiteks ühe tekkinud stereotüübi. Tema sõnul ei ole olemas stereotüüpset turundusinimest, kes kasutab ainult Apple’i tooteid. “Stereotüüp on tekkinud, kuna küljendajad näiteks kasutavad Maci sellepärast, et töötlust on Maci jõudluse tõttu väga hea teha. Siis on ka loogiline asjade käik, et kui tekib tahvelarvuti vajadus, siis on see iPad ja kui tekib telefonivajadus, siis on see iPhone. Platvorm on sama ja kogu ühilduvus – andmete ülekandmine ühest masinast teise on tunduvalt lihtsam. Ei ole vaja midagi ümber kohandada. Näiteks iOSi pealt Androidi peale või vastupidi,” lausus ta.

Tarkvara ühilduvus teeb lihtsamaks ka lisaseadmete ühendamise erinevateks eesmärkideks, nagu presentatsioonide tegemine või mugavam trükkimisvõimalus. Telefonile on võimalik ühendada ekraan HDMI juhtme abil, osal telefonidel on selleks ka olemas HDMI pistik, samuti on võimalik ühendada Bluetoothi abil nutitelefoniga klaviatuur. Või näiteks on Samsungil wifi-protokolli kasutav seade (Direct-wifi), millega saab pilti edastada televiisorisse või monitori. iPhone’il on olemas selleks analoogne vahend.

“Kui on Samsungi Androidi kasutav telefon ja ühendada see ekraani, televiisori või projektoriga, siis telefoni hoiad sisuliselt käes ja liigutad sõrmega telefoniekraanilt slaide, mida teised ekraanilt näevad. See on tänapäeval juba täiesti tavaline,” kinnitas ta. 

Millelele mõelda enne ostu?

• Kui füüsiliselt vastupidavat nutitelefoni sinu töökoht nõuab.

• Kui häid multimeedia vahendeid sa vajad tööalaselt.

• Kui suuri andmemahte läbi nutitelefoni liigutada on tarvis – võimsam protsessor ja kiire ühendus tagavad ka suurte andmemahtude vigadeta saatmist ja vastuvõtmist.

• Kui mahukaid faile või programme soovid telefonis hoida – võib-olla on vajalik mälukaart, mis võimaldab telefonis rohkem materjali hoida.

• Millist andmeside edastuskiirust on sulle tööalaselt vaja. 3G on tänaseks üldlevinud, kuid paljud mudelid toetavad ka kiiremat 4G ehk LTE sidet.

• Konsulteeri tööandja või ettevõtte IT-spetsialistiga, millise platvormiga (iOS, Android, Windows jne) telefon ühildub kõige paremini ettevõttes kasutatavate programmide ja sisevõrguga.

• Küsi tööandjalt või IT-spetsialistilt, milliseid lisaaplikatsioone on tarvis selleks, et telefoni edukalt ettevõtte võrgus kasutada.

• Milliseid lisavahendeid kasutad oma töös ja kas neid oleks võimalik ühildada ka nutitelefoniga.

Vee- ja tolmukindlad telefonid IP klassiga: Sony Xperia Z, Xperia ZR, Xperia V, Xperia Go, lisaks ka tahvelarvuti Tablet Z, Samsungilt Galaxy S4 Active, Galaxy Xcover II.

Autor: Joosep Laik, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700