20. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jää palgast rääkimise osas on Eestis küll hakanud sulama, kuid aeglaselt. Kui Äripäev koostas järgmisel nädalal ilmuvat Palga TOPi ning praegu järjest ilmuvaid artikleid headest palgamaksjatest, kohtasime ettevõtjate ja palgatöötajate seas ettevaatlikkust. Paluti endast mitte kirjutada, tunti kõhedust numbrite avalikuks tuleku ees või hakati otsima vabandusi, miks head palka makstakse või saadakse. Nii veidralt kui see ka ei kõla – paljud ettevõtjad soovisid maha vaikida selle, et oma töötajaid kõrgelt väärtustatakse, ning head palgasaajad omakorda häbenesid oma töötasu. On ju palk kõige otsesem mõõdupuu inimese töö hindamiseks ja hea palk tähendab ennekõike hea töö tegemist.

Kummalisel kombel on palk siiani tabu ka värbamisprotsessi juures. Igas teises töökuulutuses pakutakse töötajale konkurentsivõimelist palka, mis on tegelikult täiesti mitte midagi ütlev väljend. Üks vähestest vastuvoolu ujujatest on siinkohal aktsiaselts Tavid, kes otsis näiteks tellerit, öeldes välja, et pakuvad brutopalka 1250–1800 eurot kuus. See on ju hoopis selgem lubadus, kui rääkida lihtsalt ümmargusest konkurentsivõimelisusest. Läbipaistvus palkade puhul annab ühtlasi just noortele parema pildi ameti valikul.

Eriti töötab korraliku palgavahemiku väljatoomine sellisel juhul, kus see ongi töötaja jaoks suurim või isegi ainus motivaator. Kui töö ise ei pruugi pakkuda kuigivõrd vaimset rahuldust või eneseteostusvõimalust, kuid korralik palk võimaldab seda saada mujalt – töötaja saab endale lubada näiteks meelepäraseid koolitusi või maailma avastama minemist.

Palgaküsimusi ümbritseb palju emotsioone. Aga hea juhi tunnus on oskus emotsioonidest üle olla ning ettevõtte palgataset ja -põhimõtteid töötajatele põhjendada. See aitab ka juhil enesel tõhusamalt läbi mõelda, millise töö ees mis tasemel palka maksta.

Palgateema kalevi alla panemise põhjus võib olla ka selles, et organisatsioonis on palgakäärid väga suured ning madalama tasu saajate seas võib avalikustamine paksu verd tekitada. Aga siingi on küsimus firmasiseses kommunikatsioonis. Kui tööandja ei suuda palgalõhet töötajatele põhjendada, siis järelikult ongi põhjust häbenemiseks. Samas võivad palgakäärid võib mingis situatsioonis olla täiesti põhjendatud. Kui ettevõte soovib näiteks turgu haarata, on loogiline, et teatud etapil tasustatakse enim tublisid müügimehi.

Arusaam palgast kui tabuteemast käib tegelikult kokku ühest teisest ajast pärit ideoloogiaga, kus ettevõtja on kasuahne kapitalist ning head palka saadakse vaid ebaausal teel. Seda müüti ei saa murda mitte keegi muu kui me ise – palga maksjad ja saajad. Ka iga-aastase Palga TOPi koostamise, headest palgatöötajatest kirjutamise ning järgmisel nädalal peetava palgafoorumiga soovib Äripäev muuta arusaama palga tähendusest.

Selleks saatsime ühtlasi ligi 500 paremale palgamaksjale tunnustuseks diplomi. Tahtsime öelda, et hea palk pole häbi-, vaid auasi. On hea meel tõdeda, et paljud neist meiega nõustusid, riputades diplomi oma kontoriseinale.

Autor: Tiive Murdoja, Kirjutab Äripäev.ee