22. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida hooajatöötajate palkamisel silmas pidada?

Lähenev suvi ja puhkuste hooaeg tekitavad paljudele ettevõtjatele vajaduse ajutise lisatööjõu järele. Hooajatöö tegemiseks saab sõlmida töötajatega tähtajalisi töölepinguid, mille juures tuleb arvestada aga mitmete nüanssidega.

Lepingu vormistamine

Hooajatöötaja tööleping peab samuti olema kirjalikult sõlmitud. Kuni kaks nädalat kestva töösuhte puhul on lubatud jätta kirjaliku vormi nõue järgimata, kuid soovitatav on sõlmida kõik töölepingud kirjalikult.

Hooajatöötaja töölepingu sisule ei ole seaduses erisusi ette nähtud. Seega tuleb ka ajutise töötaja töölepingus kajastada kõik TLS-i § 5 lõikes 1 nimetatud andmed ja tingimused, sh puhkuse pikkus, kuigi töötajal ei pruugi töö lühiajalisuse tõttu puhkuse nõudeõigust tekkida. Lisaks tuleb ajutise töötaja töölepingus kokku leppida töölepingu kestus (tähtaeg) ja viidata töölepingu tähtajalisuse põhjusele – töötaja töölevõtmisele hooajatöö tegemiseks.

Kui ilmneb, et hooaeg kestab kauem või vajatakse hooajatöötajat algselt plaanitust kauem, on võimalik töölepingut pikendada, kuid seda vaid üks kord.  Kui töölepingut pikendatakse rohkem kordi, on tööandjal hiljem võimalik töötaja vaid koondada, kui ta ei saa pärast hooaja lõppemist enam töötajat tööga kindlustada.

Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel automaatselt. Seega ei pea tööandja hooajatöötaja töölepingu lõpetamiseks mingeid täiendavaid samme astuma ega dokumente vormistama. Hooajatöötaja töölepingu lõppemist tähtaja möödumise tõttu ei väära töötaja haigus ega rasedus. Kui aga hooajatöötaja jätkab tööd pärast töölepingu tähtaja möödumist ja tööandja seda lubab, siis loetakse töötaja tööleping tähtajatuks ehk töötaja muutub hooajatöötajast tavaliseks alaliseks töötajaks.

Alaealised hooajatöötajad

Tööandjal on võimalik hooajatööks appi palgata ka kooliõpilasi. Siiski tuleb alaealiste töölevõtmisel arvestada mitmete piirangutega.

Alaealise töölevõtmiseks on vajalik nii alaealise enda tahteavaldus kui ka tema seadusjärgse esindaja (enamasti lapsevanema) nõusolek. 7–14-aastase lapse töölevõtmiseks tuleb tööandjal täiendavalt taotleda nõusolek ka tööinspektorilt.

Alaealist ei või võtta tööle, mis ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlblust, takistab sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, ohustab alaealise tervist või sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu.

Ühtlasi peab tööandja alaealiste hooajatöötajate palkamisel arvestama nende tööajale seatud piirangutega: 7–12-aastased võivad töötada kuni 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas, 13–14-aastased või koolikohustuslikud isikud kuni 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, 15-aastased mittekoolikohustuslikud isikud kuni 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16–17-aastased mittekoolikohustuslikud töötajad kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Nimetatud tundide arvuga töötamine on alaealise töötaja täistööaeg ja tal on õigus saada vähemalt töötasu alammäärale vastavat tasu. Üldjuhul ei tohi alaealist töötajat, sh alla 18-aastast hooajatöötajat rakendada tööle ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni.

Kuna alaealistele töötajatele on ette nähtud pikendatud, 35-päevane põhipuhkus, teenivad nad ka hooajatööd tehes enam puhkust ehk umbes 2,92 puhkusepäeva kuus.

Hooajatöötaja ohutus

Kuigi tööandja palkab hooajatöötaja lühikeseks ajaks, lasuvad tööandjal kõik tavapärased kohustused töötaja ohutuse tagamiseks ja tervise hoidmiseks. Seega peab tööandja ka hooajatöötaja suhtes täitma kohustusi, mis on ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Hooajatöötajaga juhtunud tööõnnetuse eest vastutab tööandja samuti nagu alaliste töötajatega juhtunu eest.

Hooajatöötaja tööle lubamisel on väga oluline töötaja eelnev juhendamine. Juhendamine ei peaks hõlmama ainult töövõtteid ja tööandja oodatavat sooritust, vaid oluline on instrueerida töötajat ka töökeskkonna osas – kuidas teha tööd nii, et see oleks ohutu ja tervislik nii töötajale endale kui ka kaastöötajatele.

Mõistagi peavad ka hooajatöötaja töövahendid ja töökoht vastama igati tööohutuse ja töötervishoiu nõuetele. Lisaks, kui hooajatöötaja tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, mis on sätestatud sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruses nr 74 (näiteks müra, vibratsioon, kõrge või madal temperatuur vms), lasub tööandjal kohustus ka hooajatöötaja suunamiseks tervisekontrolli.

Hooajatöötaja ravikindlustus

Kui hooajatöötaja võetakse tööle pikemaks perioodiks kui üks kuu, tekib tal õigus ka ravikindlustuskaitsele.  Kui hooajatöötaja töösuhte kestel haigestub või saab vigastada ning jääb seetõttu haiguslehele, peab tööandja maksma talle tööandja haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest, nagu alalistele töötajatelegi.

Hooajatöötaja teavitamine vabadest töökohtadest

Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 9 on ette nähtud tööandja kohustus teavitada tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping.

Täismahus artiklit loe ajakirjast Raamatupidamise praktik“.Tähtajaliste töölepingute ja töötamise registreerimise koolitusinfo leiad SIIT!

Autor: Tiive Murdoja, Triinu Hiob

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700