11. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konnasilmad on nahapaksendid, mis on tekkinud kestva rõhumise tagajärjel. Konnasilma tekkimise põhjuseks võivad olla ka liiga tihedad sukad-sokid või nendes olevad õmblused. Sokke kandes tuleb varvastele alati ruumi jätta.

Enamasti on konnasilmad ohutud, kuid nendesse võib tekkida põletik ja siis põhjustavad need valu. Kõige sagedamini tekib konnasilm talla alla ja varvaste peale, harvem varvaste vahele. Varvastel tekib konnasilm tavaliselt neljanda ja viienda varba vahele, mis on omavahel tihedalt kokku surutud.

Tihti aetakse konnasilm ja soolatüügas omavahel segamini. Enne ravi alustamist tuleb veenduda, kas tegu on ikka konnasilmaga. Nende tekkemehhanism on erinevad ja seega erineb ka ravi. Konnasilm on nahapaksend, soolatüügas aga viirus. Kahtluse korral tuleks nõu küsida spetsialistilt.

Konnasilma raviks on apteegis saadaval erinevaid vahendeid: plaastrid, lahused ja kreemid. Nendest tuleb leida omale mugavaim. Kõik nad on söövitava toimega ja seetõttu tuleb hoolega jälgida, et ravivahend ei satuks tervele nahale.

Enne ravimi kasutamist, tuleks jalga leotada soojas vees. See pehmendab nahka ja kergendab naha koorumist. Kui konnasilmad tekitavad valu, on olemas pehmed kaitseplaastrid, mis vähendavad konnasilmale avalduvat survet. Need aitavad ka ennetada konnasilma teket.  Söövitavaid ained ei või kasutada diabeetikud ega inimesed, kellel on halb vereringe.

Nahapaksendite ja konnailma ravis on esmatähtis mugavate jalanõude leidmine. Kui ostate endale uued kingad, siis tuleks seda teha õhtul, kui jalad on veidi turses. Konnasilmade ja nahapaksendite teket ennetab ka regulaarne kreemitamine nahka kooriva kreemiga.

Villid. Ebaõige suurusega jalanõud tekitavad ka ville. Villide tekkimist saab ära hoida spetsiaalse ville ennetava pulga abil. Uute jalatsite ostmisel tuleb pulgaga määrida kohti, kuhu tavaliselt villid tekivad. Pulk teeb naha libedamaks ja seeläbi vähendab hõõrumist. Kui vill on juba tekkinud, saab kasutada spetsiaalseid villiplaastreid. Plaaster on diskreetne ja mugav, tõrjub vett, mustust ja baktereid ning kaitseb uute villide tekkimise eest.

Enne plaastri kasutamist tuleb koht puhastada. Kindlasti ei ole vaja ville katki teha. Plaastrit tuleb alles siis vahetada, kui see iseenesest lahti tuleb.

Jalaseen. Suvel umbseid jalanõusid kandes tuleb olla tähelepanelik, et jalad ei higistaks ega muutuks niiskeks. Niiskus loob bakterite paljunemiseks soodsa keskkonna. Kui ei ole võimalik kanda hingavaid jalanõusid, siis tuleks päeval sokke või sukki vahetada või kanda lahtiseid jalanõusid, ilma sukkadeta, et jalad saaksid rohkem õhku.

Kui jalad peavad taluma niisket keskkonda, tuleb eriti hoolas olla jalgade pesemisel ja kuivatamisel. On olemas spetsiaalsed pihustid ja pulbrid, mis sisaldavad seenevastaseid ained ja hoiavad ära jala higistamise ja ebameeldiva lõhna tekke.

Jalaseene ravimite valik on lai. Ravimit kantakse 1–2 korda päevas lööbele 1–4 nädala vältel. Ravimit tuleb määrida kuni 3 cm kaugusele nähtavast koldest ja pärast haigustunnuste kadumist peab ravi jätkama 1 nädala vältel.

Vältimaks uuesti nakatumist on soovitatav kasutada seenevastaseid pihusteid, millega regulaarselt pihustada üle nii jalanõud kui ka jalad.

Autor: Kirjutab Terviseuudised, Tiive Murdoja