27. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida juhid ei soovita tööle kandideerijal kindlasti töövestlusel öelda või teha?

Äripäeva lisaleht Juhtimine küsis juhtidelt, et mida tööle kandideerijad ei tohiks kindlasti töövestlusel öelda või teha. Mis rikub võimaluse tööle saada?

VILLE JEHE

ettevõtja

Esiteks ei soovita olla kinnine või enda olemust varjata. Inimene võiks end maksimaalselt avada. Kedagi teist ei tasu ka mängida, sest see tuleb nagunii katseaja jooksul välja ning sellega inimene raiskab nii enda kui ka teiste aega. Loomulikult võiks endast väga hea mulje jätta, aga mitte näidata end kellenagi, kes te pole.

Teine asi on vale info esitamine. Eriti selle kohta, miks eelmine töösuhe lõppes. Eesti on nii väike, et vale tuleb niikuinii välja. Ja kui selles osas kahtlus jääb, siis ma püüan selle kohta alati järele uurida. Kui anti vale infot, ongi kõik läbi. Muidugi võivad inimesed ka erinevaid olukordi erinevalt näha. Kuid need kaks on kõige rängemad eksimused.

Toon näite valeinfo kohta. CVdes soovitakse sageli näidata paremana oma keelteoskust. Intervjueerides ma lähen vestluses inglise või vene keele peale üle kasvõi poolelt lauselt ning sellega on inimesed vahele jäänud.

VIKTOR SIILATS

ettevõtja

Kõige olulisem sõnum on, et oma endist tööandjat ei tohiks kritiseerida. Seda tuleb aga töövestlustel sageli ette ning tihti kritiseeritakse endist tööandjat väga värvikalt ja ülevoolavalt. Vahel võib olla tõesti nii, et töötajat ei väärtustata, kuid vahel ei saa inimene aru, et põhjuseks on ikkagi tema ise. See on peamine, mida tasuks vältida.

KULDAR LEIS

ettevõtja

Suurim eksimus on see, kui aetakse segamini firma, kuhu kandideeritakse mõne konkurendi või nende brändiga. Ja kui tööle kandideerija räägib liiga palju või räägib liiga vähe. Rohkem kui CV loeb tihti meeldiv või mittemeeldiv vestlus, ka töövälistel teemadel. Lodev olesklemine vestlusel, saamata arugi, milleks

ja kuhu üldse tuldi.

Teisalt olen ise ka aastaid tagasi kandideerinud ühe suurfirma juhiks, mil paar päeva enne lõppvestlust kõrge komisjoni ees otsustasin kandideerimisest loobuda. Kuna žürii oli aga kokku kutsutud, siis sildade mittepõletamiseks otsustasin kohale minna ja neile seda kohe silmast silma öelda. Oldi üllatunud, aga meil oli tund väga avatud vestlust huvitavatel teemadel.

TULLIO LIBLIK

ettevõtja

Lihtsam oleks vastata, mida tööle soovija tegema peaks. Kindlasti ei tohiks ta olla lohakalt riides, närida nätsu ja ebameeldivalt käituda. Öelda, et töö ei meeldi. Esmamulje kas rikub ära või toetab võimalust tööle saada. Ja esmamulje jätmiseks on aega vaid 15 sekundit, sest see, mis edasi toimub, on juba teater.

Ebaprofessionaalse käitumise suhtes mul isiklik kogemus puudub, kuna igapäevaselt tegeleb töölesoovijate intervjuudega personaliosakond.

HANNES METSLA

Köök ja Kodu OÜ juhatuse liige

Minu kogemus on selline, et üks noormees teatas töövestlusel, et ta on hasartmängusõltlane. Negatiivsed sõltuvused on kindlasti tööle saamisel probleemiks. Seesama noormees ütles, et ta võiks kodus kõik maha müüa vaid selleks, et raha saada, mis väljendab ju sõltuvust. Selline vastus tekitab paraku kohe vastumeelsuse inimese suhtes.

MARJE JOSING

Eesti Konjunktuuriinstituut ASi direktor

Soovitav on, et potentsiaalne kandidaat oleks viisakas, puhas ja kaine. Rumalus on see, mis rikub võimaluse tööle saada. Näiteks kui soovitakse tulla tööle majandusanalüütikuks, aga ei teata nimetada ühtegi majandusajakirja ega ajalehte, kaasa arvatud Äripäev. Sama juhtumi puhul ei osatud nimetada ka ühtegi ministrit. Kõike saab juurde õppida, aga avatus ning õppimissoov peavad kandidaadil kindlasti olemas olema. Samuti peavad tal olema head iseloomuomadused, et sobida meie väiksesse kollektiivi, seega ei või ta kindlasti olla intrigant.

Allikas: Äripäeva lisaleht Juhtimine

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700