30. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Olla personalijuht Omnivas on suur väljakutse. Kui paljud ettevõtted  armastavad viidata, et nemad on oma töötajaskonnaga läbilõige ühiskonnast, siis meie oleme seda ka tegelikkuses nii geograafiliselt, hariduslikult kui ka vanusest ja rahvusest lähtuvalt,” lausub Kadi Tamkõrv, et ettevõttes jagub tegemist nii lihttöölistele kui ka unikaalse kogemuse ja kõrge professionaalse võimekusega spetsialistidele.

Valis muusikamaailma asemel majandusvaldkonna

Kadi räägib personalijuhtimisest suure kirega. Selle eriala juurde jõudis ta aga ringiga. Algselt oleks pidanud Kadist saama hoopis muusik. Tallinna muusikakeskkooli koorijuhtimise ja muusikateaduse eriala lõpetanud naise loomulik haridustee jätk olnuks konservatoorium, kus teda Kuno Arengu juures ootas ka koht. Aga Kadi mõtles perspektiiviga ja leidis, et koorijuhtimise amet pole see, millega saaks leiba teenida ja otsustas õppida praktilist eriala. Nii lõpetas ta Tallinna Ülikooli majanduse eriala esialgu bakalaureuse- ja hiljem magistrikraadiga.

1997. aastal asus Kadi tollasesse Hansapanka tööle tellerina, aasta hiljem sai temast laenukonsultant. Edukat müüjat kutsuti kolm aastat hiljem praktikuna noori välja õpetama ning sealt edasi ongi Kadile südamelähedased inimeste arendamise ja personaliuuringute, talendijuhtimise ja värbamise ehk kogu personalivaldkonnaga seotud teemad.

Pärast 15 aastat pangas otsustas Kadi uute väljakutsete kasuks

“Puhast tööaega oli mul pangas siiski vähem, sest minu 10- ja 12-aastased tütred sündisid seal töötamise perioodil,” räägib Kadi. Ta selgitab, et kui oled noorelt ühte ettevõttesse tööle läinud,  tekib mingil hetkel soov kogemusi saada ka mõnest teisest ettevõttest. “Ma teadsin, et mulle meeldib personalitöö. Ma teadsin, et tahan töötada ettevõttes, mis loob ühiskonnale väärtust. Tahtsin, et minu tööl oleks sügavam mõte,” loetleb Kadi tingimusi, mille oli seadnud uuele töökohale. Erinevate pakkumiste seast valis Kadi välja Omniva.

“Esmapilgul võib küll mõelda, et mis seal ikka põnevat, paberkirju ei taha ju keegi enam saata. Tegelikult on ettevõte väga suurte muutuste lävel, sest paberkirjad vahetavad välja digikirjad ning meeletult on suurenemas kaupade tellimine e-poodidest üle kogu maailma,” vaatas Kadi oma tulevasele tööle, mis tundus  sümpaatne plaani tõttu Baltikumi laieneda. Kadi tundis, et saab just selles ettevõttes midagi ära teha. Põnevust lisas asjaolu, et tegu on väga suure ettevõttega. “Omniva 2500 töötajat on muidugi Saksa posti 500 000 töötaja kõrval köömes,” muigab Kadi.

Nüüd, kaks aastat hiljem ütleb ta, et ei ole väga pikalt planeerija ning igat karjäärisammu ette ei kavanda. “Aga kõik põnevad muutused on kuidagi minuni jõudnud, minu asi on olnud ainult otsast kinni haarata. Iga õige asi jõuab inimeseni omal ajal või veidi hiljem,” selgitab ta naeratades, et elus võib ju plaane teha, kuid spontaansusele peab ka ruumi jääma. Kadi on mõelnud, et andis alateadlikult oma karjäärile suuna sisse siis, kui otsustas muusiku erialast loobuda.

Ei tee muutusi muutuse pärast

Omniva personalijuhina ootasid Kadit aga kohe suured ülesanded, sest plaanis oli suur muudatus  – Eesti Postist sai Omniva. “Minu vastutada oli see, mida ja kuidas sissepoole kajastada. Kuidas ettevõtte väärtusi töötajaile edastada ning kuidas neid tõlgendada, mida ettevõte oma töötajaile lubab,” räägib Kadi. Kogu kaubamärgi väljatöötamine kestis poolteist aastat ehk see oli päris pikk protsess. Kadi sõnul oli ainuõige see, et töötajaid kaasati suurde muutusesse esimesest hetkest peale. Näiteks tehti sisekultuuri uuring, kus päriti, mille üle töötajad uhkust tunnevad, mis teeb neid õnnelikuks ja rahulolevaks, mida nad soovivad meelepärases ettevõttes näha ja mida mitte. Kõige selle põhjal sõnastati ka ettevõtte väärtused.

Töötajate kaasamine aitas neil omakorda muutustega kohaneda ja paremini mõista, et juhtkond ei soovi ainult nime muutmist, vaid et muutused on ka sisulised ja kvalitatiivsed. Juhtkonnale andis see kindla teadmise, et nende seljataga on kogu ettevõte.

Kadi muigab, et kaubamärgi muutusest avalikkusele teavitamine 2. juunil mõjus paraja üllatuspommina. Töötajad said uudise teada avalikkusest grammikese enne ning Kadi sõnul oli see uudis nende seas oodatud ja tõi kaasa vaid positiivset vastukaja. “Alates sellest, et uus logo ja selle värvid on ilusad,” naeratab Kadi. Kuidas kõik täpselt läks, saab Kadi sõnul rääkida paari aasta pärast, sest muutus on veel juurutusfaasis.

Kadi ütleb, et ka Omniva eelkäijas Eesti Postis ei tehtud ühtegi asja pelgalt muutuse pärast. Muudatused võeti ette siis, kui oli selge, et see aitab ettevõtte arengule kaasa. Sellest lähtudes on Kadi eestvõtmisel välja töötatud ka mitmeid personalitöö lahendusi, näiteks motiveerivaid tasustamissüsteeme. Ka on Omnivas liigutud traditsioonilisest inimeste koolitamisest edasi inimeste arendamisele, pakkudes klassiruumi loengute kõrvale erinevaid arendusmeetodeid ja suunates töötajaid õppima ning arenema oma tööülesandeid täites. Üle vaadatakse ka klienditeeninduse põhimõtted ja inimeste arendamine.

Kadi sõnul on palju muutunud ka värbamisvaldkonnas, sest tööjõuturg on suures muutumises. “Oleme selgelt mõtestanud, keda otsime, kellel võiks siin hea tööd teha  ja mida me inimesele selle eest vastu pakume,” kirjeldab ta.

See kõik on oluline, sest nagu juba mainitud – nii suure ja kirju seltskonnaga ettevõttes on personalitöö paras väljakutse. Kadi sõnul motiveerivad inimesi erinevad asjad – mõelda tuleb ühtviisi nii neile, kellel on materiaalsed väärtused esikohal, kui ka neile, kellele on ka kõik muu oluline. Seda kõike korraga ei saa, seepärast tuleb ressursse osavalt jagada.

Kadi naerab, et tema ise on loomult kergesti vaimustuv, ise inspireeruv ja motiveeruv. Ta on hoidnud au sees põhimõtet, et teeb oma tööd südamega ja seda, mis meeldib. See on teinud võimalikuks iga pisemagi hetke nautimise.

Sisemise sunni ajel vabatahtlikule tööle

Kadi tegi tööd nii suure pühendumuse ja kirega, et poole aasta eest sai temast Omniva suurima tugidivisjoni ehk administratiivdivisjoni juht. Tema vastutusalas on nüüd lisaks personalitööle ka kogu ettevõtte büroo, halduse ja juriidilise tegevuse juhtimine. “See on väga huvitav, sest päeva lõpuks moodustavad need neli valdkonda ühtse terviku ehk  halduse kaudu saab mõjutada nii klientide kui ka töötajate füüsilist töökeskkonda ning juriidika ja dokumentatsioon annavad sellele kõigele raamid,” võtab Kadi asja kokku ja kinnitab, et on oma tööst vaimustuses.

Tõsi, nagu nendib Kadi, igas töös on asju, mis pole just maailma kõige inspireerivamad tegevused. “Need on tegevused, mida ma näen, et peab tegema, kuid mis tegelikkuses väärtust ei anna,” tunnistab ta, et jätab näiteks paberitöö sageli viimasele minutile. Samal ajal töötab tema mõte seesugustegi asjade kallal nokitsedes suunas – mida saaks järgmisel kuul teha, et see ei võtaks nii palju aju- ja füüsilist ressurssi.

Tulevikku vaadates muutub Kadi sõnul personalivaldkonna töö veel ägedamaks, sest tippjuhid on hakanud aru saama, et ilma töötajateta ei tee midagi ära. “Olukorras, kus töötajaid on homme vähem kui täna, on personalijuhi roll tugevalt muutumas: ta ei täida enam vaid tühja kohta ega korralda koolitusi, vaid on äri nimel üha enam tippjuhile partneriks,” selgitab ta. Samas utsitab see Kadi hinnangul ka personalitöötajaid end rohkem arendama, enam ei saa lubada endale vilgast, ent viljatut tegevust, tarvis on teha tarku otsuseid. “Personalijuht aitab ettevõtte juhil tööturul pikalt ette näha ja sellest lähtuvalt suundi seada.”

Kadi kirglikkus on viinud ta askeldama ka majast välja, naine on aktiivne PARE tegemistes. “Hakkasin vabatahtliku tööd tegema üle kahe aasta tagasi. Mulle tundus, et pärast aastatepikkust tööd pangas, millest ma ei vahetaks ühtegi päeva ühegi teise töö vastu, olen õppinud oma valdkonna parimatelt ning nüüd on aeg kõike seda personalimaastikule tagasi anda,” kirjeldab ta oma sisemist sundi. Kohe sattus Kadi PARE kõige tähtsama sündmuse ehk personalijuhtimise konverentsi korraldajaks ning alates sellest aastast kuulub Kadi PARE juhatusse. Ta ütleb, et lisaks maailma parimate praktikate jagamisele konverentsil on talle juhatuses südamelähedane teema ühiskonnas vastutustunde tekitamine.

Kadile ongi väga südamelähedane vabatahtlik töö, lisaks PARE-le on ta huule- ja suulaelõhega laste vanemate MTÜ Naerulinnud eestvedaja. Seda samuti vajaduse pärast jagada oma kogemust – Kadi nooremal tütrel on huule- ja suulaelõhe. “Mina olen saanud arstidelt palju tuge, kuid kõik vanemad pole nii julged kui mina ning vajavad toetamist,” räägib Kadi, et vanemad võtavad ühinguga mure korral juba julgesti ühendust. Seda teemat on ka laiemalt teadvustatud ning enam ei räägita jänesemokast ja hundikurgust. “Suurem osa inimesi teab terminit: huule- ja suulaelõhe,” on Kadi oma tööga rahul ja kinnitab veelkord, et tänapäeval saavad selle diagnoosiga lapsed õigeaegse ja asjatundliku abi korral terveks ja on võimelised elama igati täisväärtuslikku elu. Seda viimast peabki ta kõige sagedamini vanematele kinnitama ja julgustama, et oma last ei ole vaja häbeneda.

Kui teed, ära kõhkle, kui kõhkled, ära tee

Tööst ja vabatahtlikust tegevusest üle jääva aja tegeleb Kadi muusikaga ja tantsib rahvatantsuansamblis Leigarid. “See on meil abikaasaga ühiselt veedetud aeg,” kostab ta. Ja kui veel aega üle jääb, siis meeldib Kadile oma aias nokitseda, ühes perega tervisesporti teha ja reisida. Ning käia teatris.

Kuidas seda kõike jõuda? Kadi ütleb, et olulisim on tasakaalu leidmine, kuigi teinekord tuleb tublisti planeerida. Igatahes üritab ta laste ja perega koos veedetud aega väärtustades neidki oma tegemistesse lõimida ning õppida oskust vastata jaatavalt õigetele asjadele ja ei öelda valedele. “See nõuab suurt sisemist auditit, et teha endale selgeks, mis on tegelikult oluline,” lausub ta lisades, et paratamatu ja inimlik on see, kui mingil hetkel kulub tööle rohkem aega. Aga siis tuleb sellele tasakaaluks võtta mõnd teist perioodi tööl rahulikult ning veeta rohkem aega lähedastega.

Jaksamise võti on Kadi jaoks ka kvaliteetne ööuni ja korralik söök, sest füüsiline tervis on kõige alus. “Kuigi ikka lipsab sisse päevi, kui jõuan alt sööklast vaid salati võtta,” tunnistab naine.

Muusikal on Kadi elus samuti tähtis koht. Sellest leiab ta tröösti ja rõõmu. Seepärast mängib tal autos alati plaat, ta käib sageli kontsertidel, saadab laste muusikaharjutusi klaveril ning lööb kaasa Omniva firmabändis klahvpillimängijana.

Kadil on paar kindlat põhimõtet. Midagi tehes meenutab ta endale: kui teed, ära kõhkle, kui kõhkled, ära tee. Inimestega suheldes juhindub ta mõttest: me saame suhelda, kui oleme piisavalt sarnased, kuid meil on mõtet suhelda, kui oleme piisavalt erinevad. Sellest lähtudes on ta oma tegemisi ja suhteid seadnud. Lisaks teadmine, et inimest aitab elus edasi see, kui ta on iseendaga rahul. Kadi ütleb, et tema enamasti on.

Intervjuu ilmus ajakirja Personali Praktik oktoobrikuu numbris.Autor: Silja Paavle

Tutvu ajakirja tellimisvõimalustega siit.

 .

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee