28. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vabal ajal harrastab Külli koorilaulu ja võimalusel haarab pintsli ja värvide järele. Ta on abielus, emaks kahele tütrele. Selleks, et silmad säraksid, ei ole Külli sõnul palju vaja, piisab ilusast ilmast või heast sõnast. Oma töö puhul naudib Külli eelkõige mitmekesisust ja vaheldust.

Jätkub intervjuu Külli Vilepilliga.

Kaua Sa oled töötanud sekretärina ja kuidas sattusid tööle praegusesse töökohta?

Asusin tööle TLÜ Rakvere Kolledžisse 2001.aastal kui mu tollane töökoht reorganiseeriti ning tehti ettepanek kolledžiga liituda. Tänaseks olen seal töötanud 14 aastat. Alustasin sekretärina, sealt edasi vastutava sekretärina ning viis viimast kuud olen õppekorralduse spetsialist. Lisaks kolledžile töötan 2013.aastast osalise koormusega SA Virumaa Kompetentsikeskuses assistendina.

Kus ja kellena oled Sa töötanud enne praegust töökohta?

Minu tööstaaž sai alguse kohe peale keskkooli lõpetamist. Tagantjärgi vaadates ei olnud see ehk õige samm - kergem on õppida, kui peret veel pole, vanematelt katus pea kohal ja söök laual.  Mina ei suutnud kooli lõppedes õiget eriala valida ja ilmselt olin tüdinenud ka õppimisest – tahtsin raha teenida. Töökoht, mis mulle osaks langes, oli kui pärl sellele teele meelitamaks. Mind võeti Rakvere Linna RSN Täitevkomitee sekretäriks. Olin tõeliselt uhke - töökoht prestiižne ja amet noorele neiule kui unistus. Ülesanded olid lihtsad, eriväljaõpet ei nõudnud, õppisin töö käigus ja lugesin juurde, mis vaja. Samas sai end igal hommikul sätitud ja kogu päeva säratud. Paraku oli palk seal väike ja hakkasin uusi väljakutseid otsima. Järgmiseks töökohaks sai lastekodu (kasvataja abi) ja toitlustusasutus (müüja). Enne TLÜ Rakvere Kolledžisse asumist töötasin Rakvere Pedagoogikakoolis personalispetsialistina.

Milline on olnud Sinu hariduskäik? Kas Sa oled õppinud sekretäriks?

Minu lapsepõlv möödus Lääne-Virumaal, Tamsalus. Õppisin sealses keskkoolis 10 aastat, misjärel tõi elu mind Rakverre, kus sai lõpetatud ka Rakvere 1.Keskkool. Kõrgharidusõpingutega alustasin 1997.aastal Mainori Majanduskoolis, erialaks ärijuhtimine (lõpetatud 2001). Kõrgkooli õpingute alguses olin juba pereinimene, kahe väikese lapse ema. Töö ja pere, sh väikeste laste kõrvalt õppimine polnud kerge. Õppevorm oli õhtune, st loengud algasid tööpäeva lõpul, jõudsin üsna hilja koju. Peale rakendusliku kõrghariduse omandamist asusin õppima Tallinna Ülikooli (2005) dokumendihalduse magistriõppe erialale (lõpetatud 2008). Seega otseselt sekretäriks õppinud ei ole, kuid nii Mainori Majanduskoolis kui Tallinna Ülikoolis õpitu on vägagi kasuks tulnud, seda eriti viimase eriala puhul.

Mis Sulle meeldib sekretäritöö juures?

Mulle meeldivad inimesed, nendega suhtlemine. Meeldib abiks olla ning protsessis kaasa lüüa. Naudin oma töö mitmekesisust, pidevat enesearendamise vajadust ja võimalust. Nii nagu iga inimene on erinev, on erinev ka olukord ja selle lahendamine. Seega pakub töö pidevat vaheldust. Minu suurimad nö kliendid on tudengid, kelle värvikamaks rõõmupäevaks on lõpuaktus. Naudin neid õnnelikke ja säravaid silmi ning tunnen rahuolu, et olen osake nende ülikooliõpingutest. Mul on rõõm teada, et nad hindavad minu rolli oma üliõpilaselus – suurim tõestus sellele on võistlusega kaasnenud facebooki hääletus ning head sõnad ja meenutused, mis sellega kaasnesid. Parim tagasiside mu tööle – olen tõesti liigutatud ja rahulolev. Kindel tõestus sellele, et käitu inimestega heatahtlikult ning sind mäletatakse kaua. 

Mis on kõige raskem või keerulisem sekretäri ametis?

Ei ütlekski, et midagi märkimisväärselt rasket oleks. Keeruline olukord on pigem tervitatav, sest sunnib pingutama ning edasi arenema. Vahel ehk kuhjub liialt palju ülesandeid hunnikusse ja juhe jookseb korraks kokku. Aga siis saab need ülesanded kaardistatud, tähtsuse/kiiruse järjekorda pandud ning ikkagi tehtud. Pikaajalise töökogemuse najal on teadmine olemas kui palju mõni tegevus aega võtab, seega ei tekita ajapuudus hirmsat paanikat ning pigem on pingutamist nõudvaks väljakutseks. Eks vahel ole kodus ka riielda saadud kui tööpäev liialt pikaks venib ja kodused toimetused tegemata või hilised. Mis parata – töötan pisut suurema koormusega ja seega on see paratamatu. Õnneks on lapsed juba suured ja saavad kenasti hakkama.

Mis on Sinu arvates oluline, et sekretäri ja juhi omavaheline koostöö sujuks?

Sekretäri ja juhi omavaheline sobimine on väga oluline. Nende iseloomud peavad klappima. Juht peab tajuma, et sekretär on tema parim sõber, keda või alati usaldada ning kellele loota. Sekretär peab suhtuma oma juhti austusega, tajuma vastutuse ja otsustamise piire. Olema diskreetne, kohusetundlik ning heatahtlik nõuandja. Sekretär on organisatsioonis meeldiva õhkkonna looja, positiivsete suhete hoidja. Märgates konflikti tekkimise ohtu, tegema kõik selleks, et halb ära hoida, olukord stabiliseerida. Ta on otsene kontaktisik töötajaskonna ning juhi vahel. Oma ametiülesannete tõttu viibib pidevalt kolleegide seltsis ning hea inimeste tundjana tajub ära võimalikud meelepaha tekkimise kohad. Asutuse heatahtliku suhtekorraldajana teab täpselt, mida ja kuidas juhile öelda, et see tekkinud olukorrale tähelepanu pööraks ning lahendusi leiaks. Minul on juhiga vedanud - meie koostöö toimib ideaalselt.

Kust tuli idee osaleda parima sekretäri konkursil?

Mõte sai alguse kolleeg Mari initsiatiivist, kes kutse mu facebooki seinale lisas. Samasisulisi soovitusi lisandus peagi juurde ning ühel hetkel mõtlesin, et miks mitte - kui soovitatakse, ju peetakse vääriliseks kandidaadiks. Oma kandidatuuri üles seades tutvusin osalemise reeglitega vaid põgusalt. Alles siis, kui häälte arv tohutu kiirusega kasvama hakkas, uurisin lähemalt, mida võistlus täpsemalt sisaldab. Mõistsin, et häälte arvuga pääsen vaid finaali ja alles siis läheb tõsiseks võistluseks. Mulle see meeldis – just ametialaste oskuste testimine, loomingulise eneseväljenduse oskus jms andis võistlusele kaalukama tähenduse ning tegutsemiseks sügavama motivatsiooni. Muidugi olen südamest tänulik kõigile hääleandjaile ning hea sõnaga toetajaile. Ilmselt hääletajate tulihingelisest kaasaelamisest oma tugevuse ammutasingi – kui nii palju kaasaelajaid, siis pead endast parima andma ja vääriliselt panustama. Võidurõõm oli mitmepoolne ja seda suurem.   

Mis oli konkursi jooksul kõige huvitavam ja mis valmistas võib olla raskusi?

Kõige huvitavam, kuid siiski ka ärevust tekitavam oli esimene võistluspäev. Päev oli pikk ja sisutihe ning parajalt pingeline. Samas oli see korraldajate poolt kenasti läbi mõeldud, üles ehitatud ning pingevabaks vormitud. Stuudios tehtud fotomeik ning pildistamine tekitasid lõbusa meeleolu ning võimaldasid kandidaatidel omavahel tutvuda - olime kõik ühes paadis ning tundsime end hästi, konkurentsi ei tajunud. Kõik tüdrukud olid väga vahvad, sõbralikud ja seda viimase võistluspäevani välja. Kõige rohkem ärevust tekitas minus videointervjuu. Taoline kogemus oli eelnevalt väga väike ja kartsin, et närv veab alt, mõtted jooksevad kokku ja laused hunnikusse. Aga polnud hullu, sain endalegi üllatuseks üsna hästi hakkama, korraliku kogemuse võrra rikkamaks ning hirmu kaamera ees hetkel pole. Avastasin, et kuskil minus peitub jõud (julgus), mis käivitub siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb.

Konkursiga seoses pidid Sa töölt eemal viibima mitu tööpäeva. Kes Sind asendas ja kui kerge või keeruline on sekretäril tööst vaba päeva saada?

Töölt ära saamine polnud mingi probleem. Juht ja kolleegid toetasid võistlusprotsessis osalemist ning elasid kaasa. Eks töölähetustega seoses ole ennegi ära käidud ja käimisi tuleb veelgi. Oskan oma äraoleku aega ennetavalt hinnata ning vajadusel toiminguid ette teha. Kui minu äraoleku ajal midagi ootamatut ka tekib ja olukord jääb lahendamata, tegelen sellega kohe, kui tööpostil olen või tegutsemiseks valmis. Telefon ja internet on ju koguaeg käepärast. Ei mäleta, et minu puudumine oleks pöördumatut kahju toonud, küll on tööpostile naastes toimetamist tunduvalt rohkem.     

Mida arvasid Sinu kolleegid ja juht konkursi võidust?

Kuna kolm kolleegi olid minuga võistluse finaalis kaasas, siis võtsid meie kõrvad tiitli väljakuulutamise üheaegselt vastu. Info levis kiiresti ning kojusõiduks autosse istudes olid õnnitlussõnumid juba telefonis, juht neist esimese saatjaks. Koduteel sain häid sõnumeid ja kõnesid aina juurde ning õhtul laekus neid juba kõikvõimalikest kanalitest. Olin tõesti õnnelik ja uhke enda üle.

Milline nägi välja tööpäev pärast võidu välja kuulutamist?

Võidust rääkides tekib hinge eriline värelus. See tunne on ainulaadseim, mida kogenud olen - nii eripärane ja kordumatu, et sõnu on raske leida. Teadsin, et mul on palju pöidlahoidjaid. Niipea kui meediasse võidusõnum jõudis, tuli õnnesoove kõikjalt. Neid tuli pea kaks päeva järjest. Ühendust võtsid ka need, keda ammu polnud näinud või kellest pikalt polnud kuulnud. Enesetunne oli võimas ja fantastiline. Juba järgmisel varahommikul tuli Vikerraadiosse intervjuud andma minna, seega ma päeva alguses tööle ei jõudnudki. Kella 11-ks kolledžisse jõudnuna oli võidetud tort juba ootamas ning kolleegid üles rivistunud. Tajusin nende silmist siirast rõõmu. Sain kiidusõnu, kallistusi ning õnnesoove, millega kaasnesid lilled ja kingitused. Mul on suurepärased töökaaslased, rõõmustasime koos mu saavutuse üle. Mõni nädal enne parima sekretäri tiitli saamist tähistasin oma sünnipäeva, mis polnud pooltki nii uhke kui nüüd! Võidujärgsel päeval ei tulnud töötamisest midagi välja – emotsioonid segasid süvenemist ning õnnitlusi sadas vahetpidamata. Tõeliselt kaunis ja meeldejääv päev, kordumatu väärtusega kogu eluks.

Kas julged soovitada konkursil osalemist ka teistele sekretäridele?

Muidugi soovitan! Andke elule värvi! Igapäevane töö on tihtipeale mugavustsoonis olek - pane end proovile ja avasta endas omadusi, mida ehk varem pole märganud või pole kasutamiseks vajadust tekkinud. Kaotada pole midagi, ainult võita. Võistlusesse sukeldumisel käivitub sinus kummaline tagavaramootor, mis annab tohutult jõudu ja tegutsemistahet. Lisaks sellele saad uusi toredaid sõpru ning hindamatu kogemuse kogu eluks. Tunnen heameelt, et sellele karussellile astusin ning võiduka lõpuni tiirlesin.

Kuidas Sa hindad, kui raske on ühildada pereelu oma tööga?

Kui tööpäevi liiga pikaks ei lase, on kõik normaalne ja talutav – töö nagu iga teine. Olen kenasti hakkama saanud ning sätin mõne tööpäeva lõppu trennigi, see annab energiat ja vabastab pingetest. Pere on mõistev ja toetav, saame kenasti hakkama. Elame Rakvere lähistel looduskaunis kohas, veedame palju aega koos nii kodus kui kaugemal.

Millega Sa tegeled tööst vabal ajal?

Minu järjepidevaim hobi on koorilaul. Laulan juba algklassidest peale, ka mõni lastele suunatud solistide konkurss on seljataga. Hetkel laulan Kammerkooris Solare, mille kooriproovid on esmaspäeva õhtuti ning paar korda aastas laululaagrites. Anname kontserte, osaleme konkurssidel nii Eestis kui välismaal. Alles mõni päev tagasi oli meil kaks kevadkontserti, Türil ja Rakveres. Esinemisi on tulemas veelgi. Sügisel plaanime Hispaaniasse võistlema minna. Seltskond on meil tore - see hoiab koos ning paneb ühiselt tegutsema. Lisaks laulmisele meeldib mulle maalimine, joonistamine ja kalligraafia. Olen hobikorras end pisut neis ka arendanud, põhjalikumaks pühendumiseks napib aega. Aga kui vähegi võimalik, haaran pintslid, pliiatsid ja värvid ning lasen käel sujuvalt joosta. Ka ilukiri on südamelähedane. Kõik see on suurepärane pingete maandamise viis. Koduseintele on pisut mu loomingust ka üles seatud.

Mis paneb Sinu silmad särama?

Olen oma olemuselt lihtne. Silmad löövad särama ka väikestest rõõmutekitajatest. Piisab ilusast ilmast või heast sõnast. Laste ja abikaasa edusammudest ning rõõmuhetkedest. Hommikul tööle jõudes näevad kolleegid mind ikka heatujulisena ning püsin sellisena päeva lõpuni. Isegi kui päev pole parimate killast, ei pea see väljapoole paistma ning teiste tuju rikkuma. Positiivsus loob meeldiva õhkkonna. Aga minus on peidus ka puht naiselikud nõrkused. Silmist lööb rõõmusädemeid, kui näiteks Pilgrim ehete müügileti juurde satun või kohalike kvaliteetbrändide rõivakauplusi külastan – praegused rõõmsad kevadised toonid sunnivad proovikabiinide poole astuma ning rahakotti piiluma. Sekretäritöö sobib mulle - see on naiselik, lubab end sättida ja ilus olla ning ühtlasi organisatsioonis olulist rolli täita.